Koknese muinaslinnus oli kuni 13. sajandini tänapäeva Läti Koknese asula territooriumil asunud linnus. Ta paiknes künkal Daugava paremal kaldal Pērse jõe suubumiskohal.
1961.–1966. aastal linnamäel läbi viidud arheoloogilistel väljakaevamistel tuvastati, et see oli asustatud alates esimese aastatuhande algusest. 11.–13. sajandil asus seal pinnasest ja puidust ehitatud tugevate kaitseseintega linnus (pealinnus 0,2 ha, eeslinnus 0,4 ha) koos paljude elu- ja majapidamishoonetega. Kõrvale tekkis samal ajal 3,6 ha suurune asula. 13. sajandi alguses oli linnus Koknese vürstiriigi keskuseks.[1] Seoses Riia piiskopiga tekkinud konfliktiga otsustas vürst Vjatško 1208. aastal linnuse maha põletada ja Venemaale põgeneda. 1209. aastal alustati selle asemele piiskopilinnuse rajamist.[2]
- ↑ Indriķa hronika. Läti keelde tõlkinud Ā. Feldhūns; eessõna ja kommentaarid Ē. Mugurēvičs. Rīga: Zinātne, 1993. Peatükk IX, kommentaar 27.
- ↑ Henriku Liivimaa kroonika = Heinrici chronicon Livoniae. Ladina keelest tõlkinud Richard Kleis, toimetanud ja kommenteerinud Enn Tarvel. Tallinn: Eesti Raamat 1982. Peatükk XI (8–9), lk 81–85.