Kolofoon

Kolofoon inkunaabli teksti järel: Valerius Maxiumus. Mainz: Peter Schöffer, 18. kal. Jul. 1471
John Fortescue "A Learned Commendation of the Politique Lawes of Englande" esimese väljaande viimased leheküljed kolofooniga (1567)

Kolofoon (kreeka keeles κολοφών kolophōn 'tipp', 'viimane kriips', 'lõpetus') on varajaste tiitelleheta trükiste lõpus olev tekst, milles on teave trükise koha, aja ja väljaandja kohta[1]. Kolofoon võib olla ka ornamentaalne teksti järel asuv kujund või märk, millele on kujundatud need andmed.

Kolofooniks nimetatakse sageli ka keskaegsete käsikirjade lõpule teksti järele paigutatud sama ülesandega ja sisuga käsikirjalist teksti[2] (explicit), mis on reeglina tulnud käsikirja kirjutaja sulest[1].

  1. 1,0 1,1 Viitamistõrge: Vigane <ref>-silt. Viide nimega britannica on ilma tekstita.
  2. https://www.eki.ee/dict/vsl/index.cgi?Q=kolofoon

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy