Konrad III (Saksa kuningas)

See artikkel räägib Saksa kuningast, teiste samanimeliste valitsejate kohta vaata artiklit Konrad III.

Konrad III (1093 Bamberg – 1152 Bamberg) oli esimene Hohenstaufenite dünastiast Frangimaa hertsog 1115–1138 ja Saksamaa kuningriigi kuningas 1138–1152.

Konradi isa oli Švaabimaa hertsog Friedrich I ja tema ema oli Saksa-Rooma keisri Heinrich IV tütar Agnes. Heinrich IV kõik 3 poega, kaasa arvatud Saksa-Rooma keiser Heinrich V, surid lastetutena ja Agnese pojad omandasid trooninõudluse õiguse.

1125, Heinrich V surma järel peeti tema vanemat venda Friedrichit kõige tõenäolisemaks troonipärijaks, kuid Mainzi peapiiskopi intriigide tõttu valiti kuningaks hoopis Lothar von Supplinburg. Konrad protesteeris seepeale ning alustas tollega sõda. Ta lasi end isegi 1127. aasta detsembris Saksa vastukuningaks kuulutada, kuid sai lõpuks Lothari käest lüüa. Lothar võttis nendelt valdused ära ja andis tagasi alles siis, kui vennad 1135 Lotharit keisrina tunnustasid. Alles Lothari surma järel 1137. aasta detsembris krooniti ta Konrad III nime all Saksa kuningaks, sest tema vend Friedrich oli sellest aust loobunud.

Tema valitsusaeg polnud aga õnnelik, sest riiki laastasid sõjad, peamiselt vaenus Welfide ja Hohenstaufenite vahel. Võib-olla oleks Welfid ja Hohenstaufenid lepitanud Konradi venna Friedrichi asumine keisriks, sest ta oli abielus Welfide hulgast pärit naisega. Konrad ei jõudnudki Rooma, olles nii esimene Saksa kuningas pärast Saksa-Rooma riigi loomist, kes ei saanudki keisriks. See-eest osales ta Teises ristisõjas, mis lõppes kristlaste kaotusega. Welfid püüdsid trooni endale haarata, kuid said 1150 toimunud Flochbergi lahingus lüüa ja pidid 1152 rahu sõlmima, mis tagas võimu rahuliku ülemineku Konradi järglasele.

Enne oma surma nimetas Konrad troonipärijaks, Saksa kuningaks, oma venna Friedrichi samanimelise poja, kes hiljem sai tuntuks nime all Friedrich I Barbarossa. Kõigest mõne nädala pärast valiti Barbarossa Kölnis uueks Saksa kuningaks.