Kool

See artikkel räägib üldhariduskoolist. Kirjastuse kohta vaata artiklit Kool (kirjastus)

See artikkel vajab toimetamist. (Detsember 2016) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Kool (kreeka keele sõnast σχολείο, ladina scholē 'puhkus, vabadus füüsilisest tegevusest') on haridusasutus õppimise ja õpetamise jaoks; õpiruumi ja õppekeskkonda võimaldav institutsioon.^[1] Ka kindla koolikorra ja õpilaskonnaga õppe- ja kasvatusasutus, kus õpilased omandavad õpetaja juhendamisel teadmisi, oskusi ja vilumusi.

Eesti keeles kasutatakse sõna "kool" sageli õppeasutuse sünonüümina, kitsamas tähenduses tähendab see sõna ka koolimaja. Osaliselt on selle sõna kasutusvaldkond algsest põhitähendusest kaugenenud – elukool, koertekool, puukool.

Kooli üldisem funktsioon on inimeste ettevalmistamine ühiskonnas elamiseks ja võimetekohaseks vajalikuks tööks. Sajandeid on filosoofias, praktikas ja poliitikas eksisteerinud lahkarvamused selle suhtes, kas kool on vaid õppimise (akadeemiliste teadmiste ja seotud oskuste omandamise) asutus või on kool haridusasutus laias mõttes – kultuuri taastootja, uue kultuuri looja ja õpilaste kasvataja. Olulisim kooli kriitika on seotud kooli pedagoogilise küljega – indoktrineeriv ja autoritaarne, õpilase isiksust ja vajadusi eirav koolimudel tingis 20. sajandi algul reformpedagoogikate ja nn alternatiivkoolide tekke. Kooliga seotud kriitilisi seisukohti on kajastanud nt John Dewey (1859–1952), P McLaren (1948), Paulo Freire (1921–1997) jpt, Eestis Viive-Riina Ruus (1936–2018), Tiiu Kuurme (1953)^[2] jpt.