Kooseluseadus on Riigikogus 2014. aasta 9. oktoobril vastu võetud seadus, mis jõustus 1. jaanuaril 2016.[1][2][3]
Kooseluseadus võimaldab kahel täisealisel inimesel notari juures oma kooselu õiguslikult reguleerida. Kuna seadus on sõnastatud sooneutraalselt, siis loob ta samast soost paaridele alternatiivina abielule võimaluse oma kooselu reguleerida.[4][5] Samasoolistele paaridele on kooselulepingu sõlmimine ainus võimalus oma kooselu registreerida. Registreeritud kooselu annab samast soost paaridele olulise riigipoolse kaitse ja tunnustuse.[6] Kooseluleping võimaldab registreeritud elukaaslastel sõlmida sarnaseid varasuhteid, mida võimaldab abielu sõlmimine.[7] Leping annab registreeritud elukaaslasele õiguse lapsendada oma elukaaslase laps, millega on oluliselt parandatud neis peredes kasvavate laste turvalisust.[4][6][7]
Kooseluseaduse täies mahus jõustumiseks ja rakendamiseks oli vaja vastu võtta selle rakendusaktid.[1][8] Rakendusaktidega täpsustati kooseluseaduse rakendamine igapäevastes praktilistes olukordades. Rakendusaktide vastuvõtmine venis, kuna eelnõu seadusena vastuvõtmiseks puudus aastaid Riigikogus vajalik häälteenamus.[2][4][9] 20. juunil 2023 läbis valitsus Riigikogus usaldushääletuse, millega muudeti perekonnaseadust ja võeti vastu kooseluseaduse rakendusaktid. Kooseluseaduse rakendusaktid hakkasid kehtima 1. jaanuarist 2024.[10]
Kooseluseadus on esimene seadus Eestis, mis laiendab samasooliste paaride õigusi nii, et need sarnaneksid abielule laienevate ja sellest tulenevate õigustega. Samuti on see esimene niisugune seadus endise NSV Liidu territooriumi riikide seas.[11][12]