Kopli kalmistu

Kopli kalmistu
Kopli kalmistu pargina (2011)
Asukoht	Tallinn
Koordinaadid	59° 27′ 13″ N, 24° 41′ 6″ E

Kopli kalmistu (saksa keeles Friedhof Ziegelskoppel) oli kalmistu Tallinnas Kopli poolsaarel tänapäeva Kopli asumis.

Kopli kalmistu rajati 1774. aastal pärast seda, kui Venemaa keisririigis keelati kirikutesse ja elamute lähedusse matmine. Kalmistule maeti saksakeelsete Niguliste ja Oleviste koguduste liikmeid: kalmistu idapoolne osa kuulus Oleviste ja läänepoolne osa Niguliste kogudusele. Esimene kalmistule maetu oli Taani päritolu maalikunstnik Hildebrand Hildebrandsen.

1833. aastal laiendati kalmistut veelgi ida- ja läänesuunas ning oma lõpliku suuruse, umbes 10 hektarit, sai kalmistu aastatel 1868–1869.

Kopli kalmistust sai omaaegne Eesti kõige suurema kabelite arvuga nekropol. Kopli kalmistule maeti hulk baltisaksa kultuuritegelasi.

28. mail 1933 maeti kalmistule enesetapu sooritanud kommunist Martin Vaarmann. See oli esimene ilmalik matus Kopli kalmistul.^[1] Matusekõnes ütles Riigikogu liige Priidik Kroos: "Meie asetame su tagasi mulda, et laguneksid jälle algosakesteks, millest sa saadud. Siit hauast ei ole enam mingisugust ülestõusmist. On ainult ees suur töörahva ülestõusmine, mis purustab kodanlise korra, millega Vaarmann võidelnud kuni oma elu lõpuni.^[2]"

1951. aastal kalmistu likvideeriti Nõukogude Liidu võimuorganite poolt ja kõik hauad tehti maatasa. Ümber maeti vaid üksikud nagu Eduard Bornhöhe, Netty Pinna, Erika Tetzky^[3][4] ja Konstantin Türnpu.

1993. aastal võeti endine Kopli kalmistu looduskaitse alla. Aastail 2002–2006 rekonstrueeriti kalmistu ala arhitekt K. Lootuse projekti järgi Kopli kalmistupargiks.

2006. aastal lõpetati Kopli kalmistupargis ulatuslikud korrastustööd.^[5]