Kreeka-Rooma maadlus

Kreeka-Rooma maadlus (ka klassikaline maadlus ja Prantsuse maadlus) on üks kahest levinumast maadlusviisist. Erinevalt vabamaadlusest ei tohi võistlejad Kreeka-Rooma maadluses haarata teineteist altpoolt vöökohta.

Kreeka-Rooma maadluses võisteldi esimestel nüüdisaegsetel olümpiamängudel 1896. aastal Ateenas ning pärast seda on ala kavas olnud kõikidel olümpiamängudel alates 1908. aastast.

Esimesed maailmameistrivõistlused toimusid aastal 1905. Mõlema maadlusviisi harrastajaid ühendav Rahvusvaheline Maadlusliit FILA (Fédération Internationale de Lutte Amateur) loodi aastal 1912. Liidul on 162 liikmesriiki.

Eesti esimene olümpiavõitja Kreeka-Rooma maadluses oli Eduard Pütsep 1924. aasta olümpiamängudel Pariisis. Hiljem on olümpiavõitjaks tulnud ka Voldemar Väli 1928. aastal Amsterdamis, Kristjan Palusalu 1936. aastal Berliinis ja Johannes Kotkas 1952. aastal Helsingis. Maailmameistriks on Kreeka-Rooma maadluses tulnud Georg Baumann (1913), August Englas (1953) ja Heiki Nabi (2006 ja 2013).^[1]

Varem nimetati Kreeka-Rooma maadlust klassikaliseks maadluseks.