Kreenholm

Kreenholm (saksa keeles Krähnholm – varesesaar, rootsi keeles Kråkeholm – Varesesaar^[1]) on saar Narva jõel Narva linna piirides Ida-Viru maakonnas.

Kreenholmi saare pindala on 13 ha (750 meetrit pikk ja 250 meetrit lai) ning ta jagab Narva joa lääne- ja idaharuks. Idaharu keskelt läheb Eesti–Venemaa piir^[2].

Juba 14. sajandil töötas Kreenholmi saarel saeveski. 1538. aastal ehitas Liivimaa ordu saare kohale jõe vasakule kaldale veski (hiljem Tsuikini vesiveski). Alates Joala mõisa moodustamisest 17. sajandil kuulus saar mõisamaade hulka.

1760. aastatel omandas saare Narva I gildi kaupmees Carl Joachim Sutthoff (1735–1788), kes asutas Kreenholmi saarele saeveski ja ehitas sinna ka puistuga ümbritsetud suvemaja^[3]. Arvatavasti sel ajal kinnistus saare nimena Kreenholm ehk Roheline saar.

Jõe paremal kaldal töötas aastast 1823 Narva kaupmehe Paul Momma Narva kalevivabrik. 1845. aastal müüs Momma vabriku parun Alexander von Stieglitzile, vabrik ehitati ümber ning laiendati ning vabrik tegutses Narva linaketramis- ja kudumisvabrikuna^[4].

Alates 18. sajandist kogus saar tuntust puhkepaigana Narva elanike seas.^[1]

19. sajandi teiseks pooleks oli Kreenholmi saar läinud Suthoffide kätte, kellel olid seal suvemaja ja veskid^[5]. Aastal 1856 omandas saare Ludwig Knoop, Suthoffide käest ning alustas Narva Kreenholmi Puuvillasaaduste Manufaktuuri vabriku rajamist.

Kreenholmi saarel asuvad Kreenholmi Manufaktuuri tootmishooned (Vana ketrusvabriku hoone^[6] (1858), vana kudumisvabrik (1859/1862) ja uus kudumisvabrik (1870)^[7]). Vana ketrusvabriku 4-korruselise paekivist vabrikuhoone peafassaad on suunatud põhja poole ja nähtav kaugele piki Narva jõe sängi.