See artikkel räägib Rootsi kuningannast; teiste Kristiinade kohta vaata lehekülge Kristiina (täpsustus). |
Kristiina | |
---|---|
Sünniaeg |
7. detsember 1626 Stockholm |
Surmaaeg |
9. aprill 1689 (Juliuse kalendris) (62-aastaselt) Rooma |
Autogramm | |
Kristiina (rootsi keeles Kristina; 18. detsember (vkj 8. detsember) 1626 – 19. aprill 1689) oli Rootsi kuninganna 1632–1654, Gustav II Adolfi tütar. Ta loobus vabatahtlikult troonist, kui pöördus luterlusest katoliiklusse. Elu lõpul elas ta pagenduses Roomas, kus ta 1689. aastal suri. Ta on maetud Püha Peetruse Basiilikasse Vatikanis.
Kristiina oli Rootsi kuninga (1611–1632) Gustav II Adolfi ja Maria Eleonora von Brandenburgi, Brandenburg-Preisimaa valitseja Brandenburgi kuurvürst Johann Sigismundi tütre, tütar.
Kristiina oli oma aja haritumaid naisi, kunsti ja kirjanduse metseen. Ta tundis isiklikult paljusid filosoofe, teadlasi ja kirjanikke ning oli nendega kirjavahetuses. Teiste seas oli ta ka biomehaanik Giovanni Alfonso Borelli eestkostja. Legendi järgi suri filosoof René Descartes, kuna pidi ilmuma Kristiina audientsile varahommikul, ent nõdra tervise ja halva une tõttu polnud ta sellega harjunud ning külmetas.