Back كريتياس ARZ Критий Bulgarian Kritija BS Críties Catalan Kritiás Czech Kritias Danish Kritias German Κριτίας Greek Critias English Critias Spanish
|
See artikkel räägib poliitikust; Platoni dialoogi kohta vaata artiklit Kritias (dialoog) |
Kritias (kreeka Κριτίας, u 460 – 403 eKr) oli vanakreeka poliitik, kõnemees ja kirjanik, keda on arvatud sofistide hulka.[viide?] Ta oli pärit Ateena linnast Atikas.
Kritias oli ilmselt kõrgest soost, Soloni venna arhont Dropidese poja Kritiase lapselaps.[1][2] Kritias kuulus Sokratese õpilaste hulka[3] ning nagu väidab Xenophon teoses "Mälestusi Sokratesest", liitusid tema ja Alkibiades Sokratese õpilaskonnaga poliitilistel eesmärkidel, et õppida Sokrateselt vastaste ümberlükkamise kunsti.[4] Kritiasest sai üks kolmekümnest türannist[2] ning selles rollis asus ta Xenophoni tunnistuse kohaselt koostama seadusi Sokratese vastu, keelates "sõnade kasutamise kunsti õpetamise" (kreeka λόγων τέχνην μὴ διδάσκειν).[5] Sellele järgnes Sokratese ja seadusandjate vaheline vaidlus[6] ning selle vastandumise tõttu ongi Kritiast tõenäoliselt peetud sofistiks.[viide?]
Sparta ja Ateena vahelise Dekeleia sõja kaotuse järel määrati 404 eKr ametisse 30-liikmeline komisjon Kritiase juhtimisel, kes hakkas kõrvaldama demokraatlikke riigimehi ja muutis peagi oma võimu tõeliseks hirmuvalitsuseks. Tagakiusatud ateenlasi pages massiliselt naabermaakondadesse, kus koondasid sõjasalku 30 oligarhi kukutamiseks. Pagulased tungisid Atikasse ja vallutasid Pireuse sadama. Pireuse ja Ateena vahel toimunud kokkupõrkes sai Kritias surma Peiraieuse sadama juures toimunud lahingus 403 eKr, kus ta tapsid Thrasybulose juhitud Ateena demokraadid.[7]
Kritias on tegelane Platoni dialoogides "Charmides" ja "Protagoras". Kuigi Kritiase nimega tegelane esineb ka dialoogides "Timaios" ja "Kritias", siis viimase puhul on vanast east tulenevalt tegu ilmselt poliitiku samanimelise vanaisaga.
Väidetavasti oli Kritias saatürdraama "Sisyphos" autor, kuigi selle teose autoriks on peetud teiste hulgas ka Euripidest.[8] Kritiase autorsust kinnitab näiteks Sextus Empiricus.[9] Teosest on säilinud lühike ateismile viitav fragment, mis võib olla tõendiks Kritiase enda usulistest tõekspidamistest.[viide?]
- ↑ Platon, "Charmides" 155a
- ↑ 2,0 2,1 Diogenes Laertios, "Väljapaistvate filosoofide elulood" III raamat, lõik 1
- ↑ Xenophon, "Mälestusi Sokratesest" I raamat, 2. peatükk, lõik 12
- ↑ Xenophon, "Mälestusi Sokratesest" I raamat, 2. peatükk, lõigud 12–16
- ↑ Xenophon, "Mälestusi Sokratesest" I peatükk, 2. peatükk, lõik 31
- ↑ Xenophon, "Mälestusi Sokratesest" I peatükk, 2. peatükk, lõigud 32–38
- ↑ Xenophon, "Kreeka ajalugu" II raamat, 4. peatükk
- ↑ Dihle, Albrecht, "Das Satyrspiel "Sisyphos"" – Hermes, 105:1, 1977, lk. 28–42
- ↑ Sextus Empiricus, "Matemaatikute vastu" IX raamat, lõik 54