Kromaatiline helirida on tõusvate või langevate pooltoonide helirida. Pooltoonid võivad olla diatoonilised või kromaatilised. Kromaatiline helirida on tuletatud loomulikust mažoorist või minoorist.
Kromaatilise helirea kirjutamisel kehtivad järgmised reeglid:
Eeltoodud ortograafiat nimetatakse klassikaliseks ortograafiaks, kuna see esineb Viini klassikute teostes. Selle ajastu harmoonias kasutati modulatsioone peamiselt lähedastesse helistikesse. Kuna VI astme kõrgendamine ja V astme madaldamine põhjustaks alteratsioonimärkide ilmumise, mis ei kuulu antud helistike I järgu sugulashelistike (vaata helistike sugulus) märkide hulka, siis klassikalises ortograafias neid välditakse. Erandiks võib olla tehniliste passaažide ja tertsiline liikumine kahehäälsuse puhul. Siis kõrgendatakse ka VI ja madaldatakse V astet, et ei tekiks enharmoonilist asendamist teiste intervallidega, mis raskendab noodilugemist.
Kui kromaatilise helirea tõusvas mažooris kõrgendatakse VI astet (seega minooris ka I astet) ning laskuvas helireas madaldatakse mažooris kui ka minooris V astet, siis seda nimetatakse modernseks (moodsaks) ortograafiaks. Sellist kirjaviisi on kasutatud hilisromantikutest (näiteks Wagner) alates, seoses altereeritud akordide keerukamate vormide esinemisega nende teostes.