Kujukapiteel on keskajal, eriti romaani kunstis kasutusel olnud kapiteelitüüp, mis on kaunistatud inim- või loomafiguuridega; vahel on figuurid kombineeritud leht-, põim- või väänelornamendiga. Kujukapiteeli skulptuuridel ei pruugi olla iseseisvat tähendust, olgugi et need võivad kanda sümboolset sisu ja olla osa suuremast narratiivist või terviklikust pildiprogrammist.[1]
Kujukapiteeli kasutati ka historitsistlikes neostiilides.