Back Kuckersit German Kukersite English Kukersitt NN Kukersyt Polish Kukersite Portuguese Кукерсит Ukrainian Kukersit Uzbek
Kukersiit on põlevkivide hulka kuuluv settekivim, mida leidub Eesti ja Venemaa loodeosa Ordoviitsiumi ladestus ning Austraalias ja USA Michigani, Illinois', Wisconsini, Põhja-Dakota ja Oklahoma osariigis.[1]
Kukersiidi orgaaniline osa on moodustunud tsüanobakteri (arvatavasti) Gloeocapsomorpha prisca jäänustest[2]. See bakter on lähedane tänapäevasele bakterile Entophysalis major, mis elab madalas vees ning moodustab mere ja maa piiril kividele rohekat kilet.
Kukersiit on üks maailma kõige rikkamatest põlevkivilademetest: rohkem kui 40% sellest moodustab orgaaniline ollus ning 66% sellest on töödeldav põlevkiviõliks ja -gaasiks. Saadud põlevkiviõli mass moodustab 30–47% lähteaineks olnud kukersiidi massist.
Kukersiit on regionaalne kiviminimetus. Eestis on kukersiit tuntud põlevkivina. Kukersiit on Eesti tähtsaim maavara. Eesti kukersiit asub Kukruse lademes.
Kukersiit esineb Eestis 2,5–3 m paksuse kihina. Põhja-Eesti panga lähedal on ta suhteliselt maapinna lähedal, aga mida lõuna poole, seda sügavamal, nii et lade asub 7–100 m sügavusel.
Kukersiidi mineraalsed lisandid koosnevad peamiselt vähese magneesiumisisaldusega kaltsiidist, dolomiidist ja ränipurdkivimist. Raskmetalle selles ei leidu.
Kukersiiti on Eestis kaevandatud alates 1916. aastast.[3] Eesti maapõues leidub üle 7 miljardi tonni kukersiiti. Suurim aastane kaevandamismaht oli 29,7 miljonit tonni (1980. aastal).[4]
Kukersiiti on kirjasõnas esimest korda maininud August Wilhelm Hupel 1777[5]. Kivim on saanud nimetuse Kukruse mõisa saksakeelse nime Kuckers järgi[6]. Kivimi nimetas baltisaksa geoloog Friedrich Schmidt[7].
- ↑ Kukersite--An oil shale of Ordovician age: Origin, occurrence, and geochemistry Bauert, H, 1992
- ↑ Bauert, H. ja Kattai, V. (1997). Kukersite oil shale. Kogumikus A. Raukas ja A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers. Lk 321. ISBN 9985501853
- ↑ A. Raukas, H. Viiding. "Maavarad". Kogumikus A. Raukas (koostaja), Eesti Loodus, Valgus ja Eesti Entsüklopeediakirjastus 1995. Lk 82–85. ISBN 5440013555
- ↑ H. Bauert, V. Kattai. "Kukersite oil shale". Kogumikus A. Raukas, A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers 1997. Lk 313. ISBN 9985501853
- ↑ A. W. Hupel. "TopographischeNachrichten von Lief- und Ehstland". Bd. II. Riga 1777. 1–768
- ↑ A. Aaloe, H. Bauert, A. Soesoo. "Kukersiit – Eesti põlevkivi". MTÜ GeoGuide Baltoscandia, Tallinn 2006. Lk 30. ISBN 9985976347
- ↑ H. Bauert, V. Kattai. "Kukersite oil shale". Kogumikus A. Raukas, A. Teedumäe (toim.), Geology and mineral resources of Estonia. Estonian Academy Publishers 1997. Lk 314. ISBN 9985501853