Kuristik ehk taarn on jõevee poolt kõvadesse kivimitesse kulutatud püstjate veerudega sügav ja kitsas org peamiselt mäestikes.
Kuristikuks nimetatakse ka väga kitsast ja sügavat sälkorgu.
Kuristik tekib nii, et vooluvesi tungib mingisse lõhesse, uhub sealt pehme pinnase koos veega minema ja laieneb ise sealjuures.
Kuristikus liikumine võib vahel eluohtlik olla, sest kuristikkudesse kipuvad koonduma laviinid ning muda- ja rusuvoolud. Suurvee ajal võib veetase kiiresti tõusta ja alaneda.
Kuristik erineb kanjonist selle poolest, et kanjoni põhi on täies osas jõevee all, aga kuristikus on ka kuiva maad. Sageli hõlmab suure osa kuristiku põhjast mets. Kuristik võib aja jooksul olla ka täiesti kuivaks muutunud.
Kui kuristiku põhjas voolab jõgi, on see sagedamini kärestikuline. Kuristikud, mille põhjas voolab kärestikuline jõgi, võivad muutuda turismimagnetiteks, pakkudes võimalusi jõge mööda sõita parvede, süstade, kummipaatide ja muude veesõidukitega.
Jääajal olid kuristikud põhjast kuni servani jääd täis. Mõni kuristik võis jääaja lõpus jääs olla veel tükk aega pärast seda, kui tema servad juba jäävabad olid.
Vahel võimaldavad kuristikud loodusliku läbipääsu mägede vahelt.