Laadoga

See artikkel on järvest; küla kohta vaata artiklit Ladoga.

Laadoga järv ehk Laadoga (vene keeles Ладожское озеро, karjala keeles Luadogu, soome keeles Laatokka) on järv Euroopas Venemaal.

Laadoga on suurim järv, mis täielikult Euroopasse kuulub. Temast suurem Kaspia meri kuulub Euroopasse osaliselt. Laadoga pindala on 18 135 km², suurim sügavus 230 m, keskmine sügavus 51 m ja maht 908 km³. Tema kaldajoone pikkus on 1570 km. Järve veepind asub 4,8 m kõrgusel merepinnast ja järve vesi on täiesti mage.

Laadogast voolab välja Neeva, mille kaudu järvel on ühendus Läänemere Soome lahega. Laadogasse sisse voolavaist jõgedest on suuremad Volhovi, Sviri, Sjassi, Paša ja Vuoksi jõgi. Järve valgla pindala on 70 120 km².

Laadoga rannajoon on sopiline. Loodeosas on palju kitsaid poolsaari ja skääre. Järve kaguosas on Volhovi laht, kuhu suubuvad Volhovi ja Sjassi jõgi.^[1] Suurimad saared järves on Valamo ja Konevets.^[2] Kagurannikul Sviri suudmes asub Voltši Nossi neem ja lõunarannikul Voronovi neem.^[1]

Laadoga ümbrus on üsna tihedalt asustatud. Järve kaldal olevatest asulatest on üle 10 000 elaniku Schlüsselburgis, Käkisalmis, Sortavalas, Pitkärantas, Sjasstrois ja imeni Morozovas.^[3] Ümber järve, tavaliselt mitte kaugel järvest kulgevad maantee ja raudtee^[4]

Selleks, et parandada laevasõiduvõimalusi Äänisjärvest Soome lahele, on Sviri suudmest Neevani piki Laadoga kallast rajatud Uus-Laadoga kanal. See algab Sviritsast, läbib Sjasstroi, Uusi-Laatokka ja lõpeb Pähkinälinnas.^[1]

15 tuhat aastat tagasi oli Laadoga maa-ala paksu jääkilbi all nagu Eestigi. Kui jääaeg lõppema hakkas ja jää pikkamööda sulas, moodustus Balti jääpaisjärv, mille veetase oli mitukümmend meetrit kõrgem kui tänapäeva Läänemerel. See ulatus ida poole kuni Laadogani, kuid Oneega sellesse ei kuulunud. 10 tuhat aastat tagasi murdis jääpaisjärv Kesk-Rootsis Vänerni ja Vätterni kohal läbi ning voolas osalt Atlandi ookeani tühjaks. Veepind langes ja Laadoga kaotas ühenduse selle asemele tekkinud Joldiamerega. Maapinna kerkimise tõttu Fennoskandias Joldiamere ühendus maailmamerega sulgus 9 tuhat aastat tagasi ja selle asemele tekkis Antsülusjärv. Laadoga omandas sellega ühenduse, kuid see asus põhja pool Neeva asukohta, nimelt Käkisalmi–Viiburi kandis. Maapinna tõus jätkus ja ka see ühendus sulgus 7 tuhat aastat tagasi. Antsülusjärvele tekkis uus ühendus ookeaniga eelmisest lõuna pool, nimelt Taani väinade kohal, mistõttu veetase taas langes ja järve asemele tekkis Litoriinameri. Samamoodi sai Laadoga endale väljavoolu merre eelmisest kohast lõunas ja tekkis Neeva jõgi.^[5]

12. sajandil kirjutatud Nestori kroonikas mainitakse "suure Nevo järve" (озеро великое Нево). Kahtlemata on see seotud Neeva jõega. Soome keeles tähendab neva teatud tüüpi sood. Skandinaavia saagades ja hansalinnade lepingutes nimetatakse seda järve "Aldoga". See võib olla seotud soome-karjala sõnaga aalto 'laine', aga *aaldokas, aallokas tähendab 'lainetav'. Võimalik on ka seos Laadoga jõe (tänapäeval Ladožka) soomekeelse nimega *Alodejoki, kus alode, aloe tähendab madalat kohta. Sellest pärineb kohalik venekeelne murdesõna алодь, mis tähendab avatud järve, laia veevälja.

Esimesed skandinaavlased jõudsid Laadogale 8. sajandi keskel. Sama sajandi lõpus jõudsid järvele ka esimesed slaavlased. Sajandi lõpus rajati järvest lõunasse Volhovi kaldale Laatokanlinna. 9. sajandil tekkis kaubatee "varjaagide juurest kreeklaste juurde", mis läbis Laadogat. Mitte hiljem kui 12. sajandil rajati Käkisalmi linn, mis esialgu, umbes 1500. aastani kandis nime Korela.

Kui Soome iseseisvus, läks Soome ja Venemaa vaheline piir umbes Laadoga keskelt.^[6] Järve loodepool kuulus Soomele ja kagupool Venemaale.^[6] Talvesõja ajal käisid Laadoga edelarannikul Karjala kannasel ägedad lahingud. Sõja tulemusena kaotas Soome juurdepääsu Laadogale ja tänapäeval kuulub kogu järv Venemaale.^[7] Järve valgla kirdeosa koos Saimaaga kuulub endiselt Soomele, valgla lõunatipp ulatub Valgevenesse.^[8]

Pärast Teist maailmasõda korraldati Heinäsenmaa ja Konevetsi saarel katseid radioaktiivsete ainetega. Konevetsil oli alates sõja lõpust kuni 1996. aastani katsejaam, kus töötati välja uusi relvi ja lõhkeaineid ning korraldati loomkatseid tabuuni, sariini, somaani ja teiste fosfororgaaniliste ühenditega.

Tänapäeval on Laadoga kaldal üle 600 tööstusettevõtte, kuid tänapäevased puhastusseadmed on neist vaid üksikuil. Järve kaldal asuvad Volhovi alumiiniumitehas, soojuselektrijaamad, katlamajad, naftakeemia- ja asfalditootmisettevõtted ja paberikombinaadid. Seetõttu on Laadoga tänapäeval väga reostunud. Raskmetallide sisaldus järvevees ületab ohutu normi mitu kuni mitukümmend korda ja mitmel saarel on märgatav radioaktiivne saaste.

Järves elab mageveega kohastunud laadoga hülgeid (Phoca hispida ladogensis). Maailma ainsad mageveehülged ongi laadoga ja saimaa hüljes ning Baikali viiger.