See artikkel räägib lambast; lamba perekonna ning teiste selle liikide kohta vaata artiklit Lammas (perekond); Sambias elava rahva kohta vaata artiklit lambad (rahvas) |
Lammas | |
---|---|
| |
Taksonoomia | |
Riik |
Loomad Animalia |
Hõimkond |
Keelikloomad Chordata |
Klass |
Imetajad Mammalia |
Selts |
Sõralised Artiodactyla |
Sugukond |
Veislased Bovidae |
Alamsugukond |
Kitslased Caprinae |
Perekond |
Lammas Ovis |
Liik |
Lammas |
Binaarne nimetus | |
Ovis aries Linnaeus, 1758 |
Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
Lammas ehk kodulammas (Ovis aries) on loomaliik veislaste sugukonna lamba perekonnast, üks levinumaid koduloomi.
Nagu kõik mäletsejad, on ka lammas sõraline. Ta saab suguküpseks kaheaastaselt ja võib elada kuni 12 aastat. Lammas kaalub 60–125 kilo. Emasel lambal (ehk utel) on kaks nisa, tal sünnib korraga 1–3 talle ning tiinus kestab alla viie kuu. Lammaste värvus varieerub valgest tumepruunini.[1] Nende kõrvad võimaldavad väga head kuulmist.
Lamba vähenõudlikkus on aidanud kaasa tema laiale levikule. Teda kasvatatakse nii tasandikel kui ka mägedes, stepis ja poolkõrbetes. Kokku on lambaid maailmas üle ühe miljardi. Lambail võib olla tähtis roll ka ökosüsteemis: Eestis aitavad lambad säilitada puisniite, mis nendeta kalduvad võsastuma.
Tõenäoliselt põlvneb kodulammas Euroopa ja Aasia metsikutest muflonitest. Lammas oli üks esimesi kodustatud loomi, kellest on jälgi juba varases Mesopotaamia kultuuris: sumerikeelseis tekstides tähendas planeetide ehk rändtähtede kohta kasutatav sõna algselt metslammast (vastandina kinnistähtedele, mis püsisid paigal ja mida võrreldi kodulammastega).