Laulev revolutsioon

See artikkel räägib sündmustest; filmi kohta vaata artiklit Laulev revolutsioon (film).

See artikkel vajab toimetamist. (Aprill 2006) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Laulev revolutsioon hõlmab aastail 1987–1991 Eestis, Lätis ja Leedus toimunud ühiskondlik-poliitilisi sündmusi, mis kaasnesid NLKP KK peasekretäri Mihhail Gorbatšovi algatatud uuenduspoliitika (perestroika) ja avalikustamisega (glasnost) Nõukogude Liidus.^[viide?] 

Rein Veidemann on sidunud laulva revolutsiooni eestlaste laulutraditsiooniga, leides, et rasketel hetkedel lööb välja "mingi müstiline kokkuhoidmise vaim".^[1] Tema sõnul võttis nimetuse "laulev revolutsioon" kasutusele Heinz Valk öölaulupidude harjal kirjutatud artiklis, mis avaldati ajalehes Sirp ja Vasar.^[2] Marju Lauristini sõnul on Eestis tendents mütologiseerida sotsiaalseid nähtusi. Eestis toimunu nimetamine "laulvaks revolutsiooniks" on väljaspool Eestit küsimärgi all.^[3]

Laulvat revolutsiooni ettevalmistav poliitiline murrang toimus 1987. aastal seoses Hirvepargi miitingu ning fosforiidikaevanduste rajamise vastu puhkenud massilise protestiliikumise, nn fosforiidisõjaga.^[4] 1988. aastal muutus tavaliseks esitada massiüritustel isamaalisi laule, sh Eesti hümni, mille avaliku esitamise eest oleks veel mõned aastad varem karistatud. Loodi uusi muusikateoseid, mis rõhutasid ühtehoidmise vajadust ja millest mitmed muutusid kiiresti väga populaarseteks. 1988. aasta oli laulva revolutsiooni tippaasta. 1. ja 2. aprillil toimus loomeliitude ühispleenum, kus nõuti Eesti NSV üleviimist isemajandamisele (IME), oma kodakondsuse sisseseadmist, Eesti NSV suveräänsust. 13. aprillil algatati demokraatlik liikumine Rahvarinne Perestroika Toetuseks ning 1.–2. oktoobril toimus Tallinna Linnahallis Rahvarinde asutamise kongress. 20. augustil asutati Eesti Rahvusliku Sõltumatuse Partei (ERSP), üks esimesi mittekommunistlikke parteisid Nõukogude Liidus. 24. veebruaril 1989 algatasid Eesti Muinsuskaitse Selts, ERSP ja Eesti Kristlik Liit Eesti Vabariigi õigusjärgsete kodanike üldise registreerumise ja vabad valimised Eesti kodanike esinduskogusse Eesti Kongressi. 23. augustil toimus kolme Balti rahva ühine rahumeelne meeleavaldus, mis on tuntud kui Balti kett.^[5] Selle eesmärgiks oli demonstreerida maailmale Baltimaade vabadustahet ja juhtida tähelepanu NSV Liidu ja Saksamaa vahel poole sajandi eest sõlmitud Molotovi-Ribbentropi paktile, mille salaprotokollid viisid Baltimaade okupeerimise ja annekteerimiseni NSV Liidu poolt. 11.–12. märtsil 1990 toimunud Eesti Kongressi esimene istungjärk Estonia kontserdisaalis otsustas taastada Eesti Vabariigi õigusliku järjepidevuse alusel.

Laulev revolutsioon on kuulus kui revolutsioon, mis toimus verevalamiseta, kuigi Leedu taasiseseisvumise käigus hukkus 13 iseseisvuse toetajat.