Lausung on peamiselt suulise keele analüüsimisel kasutatav keskne suhtlusüksus.[1] Üks lausung on pidev kõne, mis algab ja lõpeb selgelt tajutava pausiga. Kõige olulisem piirimarker on suulise keele puhul intonatsioon. Lausungi mõistet kasutatakse mõnikord ka kirjaliku keele analüüsimisel. Tegemist on keeleteaduses laialt kasutatava mõistega.
Mõnede käsitluste kohaselt on lausung suulise keele analüüsimisel kõne väikseim üksus.
- ↑ Tiit Hennoste, Andriela Rääbis. Dialoogiaktid eesti infodialoogides: tüpoloogia ja analüüs, Tartu: Tartu Ülikooli Kirjastus, 2004.