Lein

Definitsioon ja piiritlus

Osa artiklitest teemal
Emotsioonid
Ahastus Alandus Apaatia Armastus Armukadedus Aukartus Ekstaas Empaatia Enesekindlus Entusiasm Erutus Eufooria Frustratsioon Haletsus Himu Hirm Huvi Häbelikkus Häbi Igavus Iha Imestus Julgus Kadedus Kannatus Kahetsusvalu Kirg Kahetsus Kibestumus Kindlameelsus Kurbus Kiindumus Lein Lootus Masendus Meeleheide Muretsus Nauding Ootusärevus Pettumus Paanika Piinlikkus Põlgus Raev Rahulolu Rõõm Süütunne Saudade Schadenfreude Šokk Tänulikkus Tüütus Uhkus Usaldus Usaldamatus Uudishimu Vaenulikkus Vastikus Viha Vihkamine Õudus Õnnelikkus Äng Ärevus Üksindus Üllatus
v r

Lein on mitmetahuline reaktsioon armastatu kaotusele või mõnele muule suurele kaotusele. Leina võib laias laastuks jagada kaheks suuremaks tervikuks: leinaks, mis on situatsiooniline ja tingitud tekkinud teatud eluolukorrast (nt elukoha muutus, paarisuhte katkemine), ja leinaks, mis tekib lähedase surma tagajärjel. Käesolevas tekstis tähistatakse sõnaga "kaotus" surma ja lähenetakse leinale lähedase kaotuse vaatevinklist. Kuna igal lähedase kaotusel on oma eripärad, siis käsitletakse käesolevas artiklis leina peamiselt lapse kaotuse vaatevinklist vaadatuna. Ja lähtudakse olukorrast, kus lapsevanem on jõudnud elada ühist elu lapsega. Lein on lahkunust mahajääjate osa.

Lein on lähedase surma tagajärjel tekkiv emotsionaalne ja psüühiline seisund. See on lõpp-punktita sündmus, millel pole lineaarset, prognoositavat kulgu. Lein on raskeim ja mitmepalgelisim seisund, millega inimene kokku puutub. Lein võib ka aastaid pärast kaotust tõstatada emotsionaalseid madalseise. Siinjuures lein ei pruugi olla traumaatiline. Näiteks lapse kaotuse puhul vanema lein jätkub kestva mälestussuhtena lapse tulevikust. Leina on kogetud ning sellest on kirjutatud ja räägitud alates inimkonna eksistentsi algushetkedest. ^{[1][2] [3]}