Lenini orden

See artikkel ootab keeletoimetamist. Kui oskad, siis palun aita artiklit keeleliselt parandada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Lenini orden (vene keeles орден Ленина) oli statuudi järgi Nõukogude Liidu kõrgeim riiklik autasu.

Vastavalt statuudile sai ordenit anda eraisikutele, kollektiividele, asutustele, ühiskondlikele organisatsioonidele, sõjaväeosadele, sõjalaevadele, ühendustele, liidu- ja autonoomsetele vabariikidele, kraidele, oblastitele ja autonoomsetele oblastitele, autonoomsetele ringkondadele, rajoonidele, linnadele ja teistele asustatud punktidele. Eraisikutele anti ordenit eriti väljapaistvate teenete eest sotsialistliku isamaa kaitsel või NSV Liidu kaitsevõime suurendamisel, rahvusvahelise sõpruse, koostöö ja rahu edendamise eest, ennastsalgava töö eest ja teiste eriti silmapaistvate teenete eest riigile.

Lenini orden kaasnes ka Nõukogude Liidu kangelase ja sotsialistliku töö kangelase aunimetusega, kuid Lenini ordenit võidi saada ka ilma nende aunimetusteta.

Kuigi Lenini orden oli kõrgeim autasu, oli ka haruldasemaid ja eksklusiivsemaid riiklikke autasusid, näiteks Võidu orden ja Lenini preemia, samuti kangelase aunimetus.

Lenini ordeni ajalugu ulatub 8. juulisse 1926, mil Punaarmee ülemjuhataja Vassili Levitšev tegi ettepaneku hakata välja andma uut autasu Iljitši ordenit nendele isikutele, kel on juba 4 Punatähe ordenit. Kuna kodusõda oli selleks ajaks juba lõppenud, puudus niisuguse ordeni järele vajadus. Kuid NSV Liidu rahvakomissaride nõukogu tunnistas, et on vaja luua Nõukogude Liidu kõrgeim autasu, mida ei antaks välja üksnes sõjaliste teenete eest.

1930. aasta alguses algas uue ordeni väljatöötamine, kusjuures selle nimi muudeti Lenini ordeniks. Ordeni eskiis kästi valmistada Moskva ettevõttel Goznak, kusjuures peamine kujunduselement pidi olema Vladimir Lenini portree. Paljudest kavanditest valiti välja Ivan Dubassovi kavand, millel oli kujundatud Leninist 1920. aasta Kominterni II kongressil tehtud Viktor Bulla fotot. 1930. aastal anti kavand skulptoritele Ivan Štšadrile ja Pjotr Tajožnõile, kes valmistasid maketi. NSV Liidu Kesktäitevkomitee presiidium kinnitas ordeni 6. aprillil ja tema statuudi sama aasta 5. mail.

Lenini ordeni kujundust muudeti kolm korda ja iga kord muutus orden pisut suuremaks. Ordeni I tüüp oli 38 mm kõrge ja 37,5 mm lai, II tüüp 38,5 mm kõrge ja 38 mm lai, III tüüp 38–39 mm kõrge ja 38 mm lai ning IV tüüp 46–45 mm kõrge ja 38 mm lai. Viimane muutus ordeni väljanägemises toimus 1943. aastal.