Leo XIII | |
---|---|
Sünninimi | Vincenzo Gioacchino Raffaele Luigi Pecci |
Valitsemisaja algus | 20. veebruar 1878 |
Valitsemisaja lõpp | 20. juuli 1903 |
Eelkäija | Pius IX |
Järeltulija | Pius X |
Sünnikuupäev | 2. märts 1810 |
Sünnikoht | Carpineto Romano |
Surmakuupäev | 20. juuli 1903 |
Surmakoht | Vatikan |
Leo XIII (Vincenzo Gioacchino Raffaele Luigi Pecci, 2. märts 1810 – 20. juuli 1903) oli aastatel 1878–1903 paavst. Ta oli 256. paavst.
Vincenzo Gioacchino Pecci sündis Carpineto Romanos krahvi (teistel andmetel alamaadliku) Lodovico Pecci ja Anna Prosperi Buzzi seitsmelapselises peres kuuenda pojana.
Pecci sai kinnitamisesakramendi 25. augustil 1817. Ta õppis 1818–1824 koos oma venna Giuseppe Pecciga Viterbos jesuiitide seminaris, kus ta saavutas tänu õpetaja Leonardo Garibaldile suurepärase taseme ladina keeles. 1824–1832 õppis ta Rooma kolleegiumis, kus ta esines retoorika kursusel ladinakeelse ettekandega "Kontrast paganliku ja kristliku Rooma vahel". Seejärel õppis Pecci Rooma peagümnaasiumis ja soovis 1832 asuda ema soovil õppima teoloogiat Rooma akadeemias (Accademia dei Nobili Ecclesiastici), kuid pidi enne tõestama oma suguvõsa aadlipäritolu. Pecci oli Giovanni Perrone ja Francesco Saverio Patrizi õpilane. Ta õppis La Sapienza ülikoolis tsiviil- ja kanoonilist õigust ning sai 1836 doktorikraadi teoloogias.
Pecci sai esimese ametikoha tänu kardinalide Giuseppe Antonio Sala ja Bartolomeo Pacca soovitusele. 1837 oli ta Roomas puhkenud kooleraepideemia ajal hospidalide ülevaataja. Pecci ordineeriti 31. detsembril 1837 Roomas Quirinali künkal asuval Santo Stanislao kabelis preestriks. 1838 sai tüüfusest paranev Pecci Benevento kuberneriks, kus ta koostöös Napoli politseiga kohtles karmilt mässulisi ja neid kaitsvaid aadlikke. Beneventos tundis ta huvi kohalike teeolude parandamise vastu ja soovitas õiglaste maksunormide kehtestamist. Kui Beneventot kavatseti ühendada Napoliga, oli Pecci sellele ideele vastu.
Perugia kubernerina rõhutas Pecci õiglase majanduspoliitika rakendamist, soovitades väikeettevõtjate ja talupoegade assisteerimist madala intressimääraga laenude võtmiseks ning teostas haridusreformi. Nuntsiusena Belgias pidi Pecci kaitsma katoliku kiriku seisukohta haridusküsimuste üle tekkinud vaidluses. Ta külastas 1845 Kölni, Mainzi, Trieri, 1846 Pariisi ja Londonit, kus kohtus Nicholas Wisemaniga. Ta taunis saksakatoliikliku liikumise juhi preester Johann Ronge vaateid. Pecci ei saanud eriti hästi läbi kardinal-riigisekretär Giacomo Antonelliga, mistõttu ta vältis kardinalina töötamist Roomas.