Limaskest

Limaskestaks ehk mukoosaks (ladina keeles tunica mucosa) nimetatakse paljude selgroogsete loomade kehaavausi ja õõneselundite (sh sooled) sisepinda katvat kesta.^[1]

Limaskestade areng, morfoloogia, funktsioonid, histoloogia ja patoloogia võivad suuresti erineda nii liigiti, indiviiditi, arenguastmeti kui ka asendist lähtuvalt.

Limaskest koosneb valdavalt mitmekihilisest limaskesta epiteelist ja selle all paiknevast sidekoelisest limaskesta päriskihist (lamina propria mucosae) ning paiguti ka limaskesta lihaskihist (lamina muscularis mucosae). Limaskestale järgneb submukooskiht.

Limaskest on kantud rahvusvahelisse inimese anatoomia standardisse Terminologia Anatomica ning inimese tsütoloogia ja histoloogia standardsõnavarasse Terminologia Histologica vastavate elundite limaskestana. Eristatakse nina, suu, neelu, söögitoru, seedetrakti, mao, hingetoru, bronhide, sapipõie, ussripiku, kusejuha, kusepõie, peensoole, käärsoole, tühisoole, kaksteistsõrmiku, tupe, sugutiluku, pärasoole, emakalimaskesta ja silmade sidekesta jt.

Paljude limaskestade seintes paiknevad näärmed, mis eritavad lima. Mitmeis paigus sisaldavad limaskestad ka närve ja veresooni.

Limaskestade funktsioonid sõltuvad elundkonnast. Nii on suuõõnes, neelus, söögitorus ja pärakus limaskesta ülesandeks limaskestaimmuunsuse tagamine, maos aga kaitse ja maomahla eritamine, peensooles imendumine, jämesooles kaitse, imendumine ja sooltes ka ainete transport.^[2]

Immuunkaitse tagamisel osaleb limaskestas paiknev limaskestaga seotud lümfikude (sh ninaga seotud lümfikude, sooltega seotud lümfikude, bronhidega seotud lümfikude, silmasidekestaga seotud lümfikude, kõriga seotud MALT, nahaga seotud MALT, kuseteedega seotud MALT, LDALT, TALT jt).

Limaskestas on mitmeid rakutüüpe, mille esinemine oleneb limaskesta asukohast, näiteks Langerhansi rakud.