Back Linux ACE Linux Afrikaans Linux ALS ሊኑክስ Amharic Linux AN लिनक्स ANP لينكس Arabic ܠܝܢܘܟܣ ARC لينوكس ARY لينكس ARZ
|
See artikkel räägib operatsioonisüsteemist; Linuxi tuuma kohta vaata artiklit Linux (tuum). |
 | See artikkel vajab toimetamist. (Juuni 2016) |
 | See artikkel ootab keeletoimetamist. |
 | |
|---|---|
| Ettevõte/arendaja | Linuxi kogukond |
| Programmikeel | Assembler ja C |
| OS-i tootepere | Linux |
| Hetkeseis | aktiivne |
| Lähtekoodi tüüp | vaba tarkvara |
| Algne versioon | 1991 |
| Stabiilne väljalase |
6.7.6 / 8.01.2024  |
| Toetatud platvormid | Alpha, ARC, ARM, AVR32, Blackfin, C6x, ETRAX CRIS, FR-V, H8/300, Hexagon, Itanium, M32R, m68k, META, Microblaze, MIPS, MN103, Nios II, OpenRISC, PA-RISC, PowerPC, s390, S+core, SuperH, SPARC, TILE64, Unicore32, x86, Xtensa |
| Tuuma tüüp | monoliitne tuum |
| Litsents | GPLv2 |
| Veebisait | http://www.kernel.org |
Linuxi all mõeldakse tavaliselt Linuxi tuumal põhinevat operatsioonisüsteemi, kuid algselt tähendas see ainult Linuxi tuuma. Linux võib tähendada ka selle operatsioonisüsteemi distributsiooni.
Linux on UNIXi-laadne ja suuremas osas POSIX-i nõuetele vastav operatsioonisüsteem, mis ühendab Linuxi tuuma, GNU projekti teegid ja abiprogrammid ning muu tarkvara terviklikuks operatsioonisüsteemiks. Selle tõttu väidab Free Software Foundation, et operatsioonisüsteemi peaks nimetama GNU/Linux, et mitte alahinnata GNU osa operatsioonisüsteemi loomises. See väide on aga vaidlusalune – ka Linuxi algse looja Linus Torvaldsi poolt, kuna on olemas ka Linuxi tuuma kasutavaid operatsioonisüsteeme, mis ei sisalda GNU komponente.
Linux arendati algselt vaba operatsioonisüsteemina Intel x86 arhitektuuriga personaalarvutitele, kuid aja jooksul on seda kohandatud ja arendatud rohkematele riistvaraplatvormidele kui ükski teine operatsioonisüsteem. Kuna Linuxil põhinev Android on nutitelefonides võrreldes teiste mobiilseadmete operatsioonisüsteemidega suures ülekaalus, on Linux paigaldatud kõige suuremale hulgale tavakasutaja seadmetele maailmas. Lisaks sellele on Linux oma tavavormis juhtiv operatsioonisüsteem superarvutitel ning infrastruktuuri- ja tavaserveritel. Personaalarvutites kasutab Linuxit aga ligikaudu 1,5% kõigist arvutikasutajatest.[1]
Linux jookseb ja on väga populaarne ka manussüsteemidel – seadmetel, mida luuakse vastavalt vajadusele. Nendel seadmetel on tihti operatsioonisüsteem juba püsivaraga kaasas,[2] nagu näiteks ruuterid, televiisorid, tahvelarvutid ja mobiiltelefonid.
Linux on tuntuim näide vabast ja avatud lähtekoodiga arendusmudelitega tarkvarast – erinevalt teistest levinumatest operatsioonisüsteemidest (nt Microsoft Windows ja Mac OS X) on kogu selle lähtekood avalik ja igaüks võib seda kasutada, muuta ja levitada GNU Avaliku Litsentsi määratud tingimustel.[3]
Suuremad/levinumad Linuxi distributsioonid on Debian, Ubuntu (Ubuntu Unity,Ubuntu Studio,Ubuntu MATE,Ubuntu Cinnamon,Ubuntu Budgie,Lubuntu, Kubuntu, Edubuntu, Xubuntu,Ubuntu Kylin), Red Hat (Fedora, Centos, Scientific Linux), openSUSE, Debian, Mandriva, Gentoo, Arch Linux ja Slackware.
Personaalarvutite jaoks kohandatud distributsioonides on lisaks Linuxi tuumale enamasti ka X11 graafiline kasutajaliides ja mitmed distributsioonist olenevad tööriistad, samas kui serveritele või isegi manussüsteemidele mõeldud Linuxi distributsioonid võivad lihtsuse, töökindluse ja kiiruse nimel välja jätta suure osa oma tööriistadest, graafilistest liidestest või isegi tuumast.