Loodusfilosoofia

Loodusfilosoofia (ladina keeles philosophia naturalis) on looduse ja füüsilise universumi filosoofilise uurimise viis, mis valitses enne moodsa teaduse arengut. Seda peetakse loodusteaduste, näiteks füüsika eelkäijaks. Ülikoolide õppetoolide nimetustes on see väljend tänini säilinud.

Tänapäeva filosoofia mõistes nimetatakse loodusfilosoofiaks looduse kui terviku filosoofilist seletamist ja tõlgendamist.

Loodusfilosoofiat nimetatakse ka natuurfilosoofiaks, kuigi see väljend on eesti keeles käibel olnud eeskätt loodusteaduse tulemusi ennetada püüdva filosofeerimise kohta.

Loodusteadus on ajalooliselt välja arenenud filosoofiast, täpsemalt loodusfilosoofiast. Vanemates ülikoolides on ammuasutatud loodusfilosoofia õppetoolid tänapäeval peamiselt füüsikaprofessorite käsutuses. Mõistete teadus (science) ja teadlased (scientists) tänapäevased tähendused ulatuvad tagasi kõigest 19. sajandisse. Sõna scientist ('teadlane') mõtles välja naturalist-teoloog William Whewell. Oxford English Dictionary ("Oxfordi inglise keele sõnaraamat") asetab sõna päritolu aastasse 1834. Enne seda tähendas science igat liiki väljakujunenud teadmist ja mõistet scientist ei eksisteerinudki. Mõned näited mõiste "loodusfilosoofia" kasutamisest juhtudel, mida me tänapäeval nimetaksime "loodusteaduseks", on Isaac Newtoni teadustraktaat aastast 1687 "Philosophiæ Naturalis Principia Mathematica" ("Loodusfilosoofia matemaatilised printsiibid") ning Lord Kelvini ja Peter Guthrie Taiti traktaat aastast 1867, mis kannab nime "Treatise on Natural Philosophy" ("Traktaat loodusfilosoofiast") ja mis aitas defineerida suurt osa tänapäeva füüsikast.


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by Tubidy