Loomulik ventilatsioon

Loomulik ventilatsioon on ruumide õhutamise ehk ventilatsiooni viis, mille korral ei kasutata mehaanilisi süsteeme. Õhuvool läbi õhutatava ruumi on tingitud välis- ja siseõhu rõhkude ning temperatuuride erinevustest ja toimub avatud akende, uste, ventilatsiooniavade ja hoone konstruktsioonis esinevate pilude kaudu. Loomulik ventilatsioon jaguneb kaheks: tuule mõjul toimiv ventilatsioon ja üleslükkejõu (raskusjõu) mõjul toimiv ventilatsioon.

Peaaegu kõikides vanades hoonetes toimib õhuvahetus loomuliku ventilatsiooni põhimõttel. Tänapäeval kasutatakse loomulikku ventilatsiooni energiatõhusa ehituse tehnoloogiana, et vähendada hoone energiakasutust mehaaniliste ventilatsioonisüsteemide arvelt.^[1] Kuigi loomulik ventilatsioon sõltub ilmastikutingimustest ning maja arhitektuurist ja ehitusest, reguleerib ventilatsiooni intensiivsust ja efektiivsust ka hoonet kasutav inimene. Eestis tegeleb energiatõhusa ehituse tehnoloogiate uurimisega Tartu Ülikooli Tehnoloogiainstituudi energiatõhusa ehituse tuumiklabor.