Lumepiir

Lumepiir on kujuteldav joon maapinnal, kus lume ja jää sulamine on tasakaalus tahkete sademetega.

Eristatakse klimaatilist ehk teoreetilist ja orograafilist ehk tegelikku lumepiiri. Klimaatiline lumepiir on välja kujunenud kliima mõjul, kuid ta võib erineda orograafilisest lumepiirist näiteks nõlva ekspositsiooni ehk orienteerituse tõttu. Põhjapoolkeral on põhjapoolsetel nõlvadel lumepiir reeglina madalamal, kui lõunapoolsetel.

Lumepiiri kõrgus sõltub eelkõige laiuskraadist. Polaaraladel ulatub lumepiir merepinnani. Ekvaatorilähedastel aladel on aga 4...6 km kõrgusel. Siiski ei ole lumepiir kõige kõrgemal mitte ekvatoriaalses kliimavöötmes, vaid troopilises. Selle põhjuseks on see, et sademete moodustumiseks on vaja niiskust, mida troopikas napib.

Atmosfäärikihti, kus on võimalik pidev tahkete sademete positiivne bilanss nimetatakse kionosfääriks. Seega võime öelda, et lumepiir on kionosfääri alumine piir.

Lumepiirist kõrgemal toimub liustike moodustumine. Liustiku alumised osad asuvad küll lumepiirist madalamal, kuid seal liustik sulab, mitte ei moodustu. Seda ala nimetatakse ablatsiooni- ehk sulamisalaks. Lumepiirist kõrgemal toimub lume kuhjumine, mis suurenenud rõhu tõttu (ülal asuvad lumekihid) muutub esmalt firniks ehk sõmerlumeks ning seejärel liustikujääks. Sõltuvalt jääkihi paksusest ja nõlva kallakusest hakkab jääkiht voolama (jää on seda plastsem, mida suurem on rõhk), moodustades liustiku.