Back ليديا كويدولا ARZ Койдула Лидия Bashkir Лідзія Койдула Byelorussian Лідзія Койдула BE-X-OLD Лидия Койдула Bulgarian Lydia Koidula BS Lydia Koidula Catalan Lydia Koidula Czech Lydia Koidula German Λυδία Κοϊντούλα Greek
 | Artiklis ei ole piisavalt viiteid. |
| Lydia Jannsen (Koidula) | |
|---|---|
 Lydia Jannsen (Koidula) (foto R. Sachker) | |
| Sünninimi | Lydia Emilie Florentine Jannsen |
| Sündinud |
24. detsember 1843 Vana-Vändra vald |
| Surnud |
11. august 1886 (42-aastaselt) Kroonlinn, Venemaa keisririik |
| Puhkepaik | Metsakalmistu, Tallinn |
| Pseudonüüm | Koidula |
| Rahvus | eestlane |
| Haridus | Pärnu Linna Kõrgem Tütarlastekool |
| Kirjandusvool | rahvusromantism |
| Tuntud teoseid | |
| Abikaasa | Eduard Michelson (a. 1873) |
| Lapsed | 4 |
| Sugulased | Johann Voldemar Jannsen (isa) |
|
| |
| Autogramm |
 |
Lydia Emilie Florentine Jannsen (alates 1873 abielus Michelson; pseudonüüm Koidula või L. Koidula; 24. detsember (vkj 12. detsember) 1843 Kirikumõisa küla, Vana-Vändra vald, Pärnumaa – 11. august (vkj 30. juuli) 1886 Kroonlinn, Venemaa[1]) oli luuletaja ja proosakirjanik, eesti esimene naisajakirjanik, Johann Voldemar Jannseni tütar.
Koidula luuletuste hulka kuuluvad "Mu isamaa on minu arm", "Kodu" ja "Sind surmani". Tema näidenditest on üks mängitumaid 1872. aastal ilmunud "Säärane mulk ehk Sada vakka tangusoola".
- ↑ Lydia Koidula Eesti biograafilises andmebaasis ISIK (vaadatud 26.03.2016)