Maailmakirjandus

See artikkel räägib üldmõistest; sarja kohta vaata artiklit Maailmakirjandus. Eesti Kirjanduse Seltsi ilukirjanduse tõlkeseeria

Maailmakirjandus (saksa keeles Weltliteratur) hõlmab romantismiaegses mõistes teoseid, mis on ületanud rahvuslikud ja piirkondlikud piirid ja muutunud kogu maailma elanike jaoks oluliseks. Maailmakirjandusena võib käsitada ka kõikide maailma rahvaste kogu kirjandust.

Maailmakirjanduse mõiste võttis kasutusele Christoph Martin Wieland, mõeldes sellega kirjandust homme du monde'ile ('maailma inimesele'), kuid mõiste saavutas laiema käibe tähenduses, mille lansseeris Johann Wolfgang von Goethe aastal 1827. Goethe mõistis maailmakirjandusena (Weltliteratur) kirjandust, mis oli loodud rahvusüleses, kosmopoliitlikus vaimus. Karl Marx ja Friedrich Engels kasutasid seda terminit "Kommunistliku Partei Manifestis" (1848), kirjeldades kodanliku kirjanduse "kosmopoliitset iseloomu".

19. sajandil sai Euroopa keeltes tõlgete kaudu kättesaadavaks üha rohkem kaugemate kultuuride klassikalisi või uuemaid kirjandusteoseid, sealhulgas tõlkeid sanskriti keelest ja araabia keelest, ning see mõjutas avarama käsituse tekkimist kirjandusest.

Ehkki "maailmakirjanduse" antoloogiad on selle nime all sageli müünud peamiselt Euroopa klassikat, on viimasel kolmel aastakümnel levinud laiem arusaam kirjanduse väärtusest. Uuemad käsitlused nagu näiteks David Damroschi "What Is World Literature?" ("Mis on maailmakirjandus?") defineerivad maailmakirjandust kirjanduse loomise, kirjastamise ja leviku, mitte väärtuse alusel. See on lähemal mõiste algsele tähendusele, mida kasutasid Goethe ja Marx.

Maailmakirjanduse mõiste sarnaneb maailmakino ja maailmamuusika mõistega.