Maamarssal (saksa keeles Landmarschall) oli Vana-Liivimaal Liivi ordu kõrge ametnik-sõjajõudude juht (Liivimaa ordu maamarssal) ja hiljem kohaliku aadli seisusliku omavalitsuse kõrgem ametnik.
Liivi ordu maamarssalile kuulus ordu Sigulda ordulinnus ja Malpils, Zaube, Skujene ja Nītaure lauamõisad ning talle allusid Leedu piiri ääres asuv Aizkraukle ordulinnus ja Miitavi ordulinnus.
Hiljem Saaremaal Taani ajast ja Liivimaal Rootsi ajast 1643. aastast kuni aastani 1694 ja 1710–85 ja 1797–1917 kuni Venemaa keisririigi aja lõpuni, kohaliku aadli seisusliku omavalitsuse ehk Saaremaa ja Liivimaa rüütelkonna (Ritterschaft) kõrgem ametnik.
Aastatel 1785–1797, Tallinna ja Riia asehalduskorra ajastul tegutses Eestimaal ja Liivimaal rüütelkonna aadlimarssal. Saaremaal oli asehalduskorrale eelnenud ajal rüütelkonna peamees, asehalduskorra ajal Liivimaa aadlimarssal ja seejärel Saaremaa maamarssal.
Saaremaa ja Liivimaa maamarssal valiti Maapäeval 3 aastaks ja tema ülesandeks oli juhatada rüütelkonna üldkoosolekut ehk maapäeva (Landtag).
18. sajandist alates oli Saaremaa ja Liivimaa maamarssali ülesandeks esindada ka rüütelkonna huve Venemaa keisririigi keskvõimu juures.