Madagaskari saar

Madagaskari saar on saar India ookeani lääneosas Aafrika mandrist kagus 12. ja 26. lõunalaiuse ning 45. ja 54. idapikkuse vahel. Betioky kohal läbib saart lõunapöörijoon. Aafrika mandrist eraldab saart 400 km laiune Mosambiigi väin.

Saarel paikneb saareriigi Madagaskari põhiosa.

Madagaskar on suuruselt neljas saar maailmas, selle pindala on ligikaudu 590 000 km². Põhjast lõunasse ulatub saar umbes 1600 km pikkune. Saare laius ulatub 580 kilomeetrini. Rannajoon on umbes 5000 km pikkune. Saar on labajalakujuline.

Ülekantud tähenduses nimetatakse Madagaskarit ka kuuendaks mandriks – sellega peetakse silmas asjaolu, et kuna saar on kaua olnud isoleeritud keskkond, on välja kujunenud omapärane loodus; Madagaskari saar lahknes Aafrika mandrist 150 miljonit aastat ja Indiast 90 miljonit aastat tagasi.

20 km paksuse punase mulla kihi tõttu nimetatakse saart ka Punaseks saareks^[1].