Foto: Jaan Künnap
Mai Levin (sündinud 9. märtsil 1942 Tallinnas) on Eesti kunstiajaloolane ja -kriitik.
Mai Levin on sündinud Tallinnas Nõmmel juristide pere ainsa lapsena. Ta on lõpetanud 1959. aastal Tallinna 10. Keskkooli ja 1967. aastal Tartu Riikliku Ülikooli ajaloo-keeleteaduskonna. Alates 1961. aastast töötanud Eesti Kunstimuuseumis teaduri, graafikaosakonna juhataja ja teadusdirektorina. On peamiselt tegelenud Eesti 20. sajandi kunstiloo ja siinse modernse kunsti arenguküsimustega. Samuti on ta oma uurimis- ja näitusetegevuses keskendunud nii Eesti kui ka Lääne-Euroopa maalile ja graafikale.[1]
Mai Levin on põhjalikult uurinud Eduard Wiiralti ja Kristjan Raua loomingut. Mai Levin on tuntud ka nn suurest kunstiajaloost välja unustatud või tõrjutud teemade uurija ja populariseerijana. Ta on koostanud näitusi, katalooge, monograafiaid ja teadusartikleid, teinud uurimusi, kirjutanud artikleid ja ülevaateid. Kureerinud ainuüksi Eesti Kunstimuuseumis üle saja näituse.[1]