Malev on Kaitseliidu territoriaalne väeüksus. Malev koosneb staabist ning oma juhatuse ja liikmeskonnaga allüksustest — malevkondadest, üksikkompaniidest, üksikrühmadest. Vastavalt väe- ja relvaliigile võib malevasse kuuluda ka üksikkompaniiga võrdsustatud üksikdivisjone, üksikpatareisid või muid sääraseid eriallüksusi.
Kaitseliidus on 15 malevat. Malevate tegevus- ja vastutuspiirkonnad on enamasti võrdsustatud maakondadega, kuid Hiiumaa malevkond kuulub Lääne malevasse ja Tallinna malev on Harju malevast iseseisev.
Malevat juhib maleva pealik, kellele allub maleva staap.
Kaitseliidu põhikirja järgi võib maleva moodustada vähemalt 2000 tegevliikmest. Põhikiri loeb praeguste malevatena üles Alutaguse maleva, Harju maleva, Jõgeva maleva, Järva maleva, Lääne maleva, Põlva maleva, Pärnumaa maleva, Rapla maleva, Saaremaa maleva, Sakala maleva, Tallinna maleva, Tartu maleva, Valgamaa maleva, Viru maleva ja Võrumaa maleva.
Operatiivselt jaotatakse malevad ja malevkonnad üksusteks analoogiliselt kaitseväeosade ja -üksustega (jaod, rühmad, kompaniid, pataljonid jne)[2], mida juhitakse samal kombel kui kaitseväe vastavaid üksusi.
Enne Teist maailmasõda loeti malev sõjaväelise organisatsioonina vastavaks rügemendile.[3] Malevaid oli 15 (11 maakonna malevat, Tallinna, Tartu, Narva ja Pärnu malev) malevaga oli võrdsustatud Merekaitseliit.
- ↑ Kaitseliidu eraldusmärgid. Vabariigi Valitsuse 15. augusti 2000. a määrus nr 270, RTI, 14.09.2000, 73, 455
- ↑ Kaitseliidu põhikiri.
- ↑ K. L. Trakman. Sõjaväe administratsioon. Tartu 1939. Lk. 43.