Mammut

See artikkel räägib väljasurnud loomast; Lukas Moodyssoni filmi kohta vaata artiklit Mammut (film 2009)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Mammut (Mammuthus) on londiliste seltsi elevantlaste sugukonda kuulunud perekond. Mammutid on tänapäeva elevantide fülogeneetiliselt lähedased sugulased.

Sõna "mammut" tuleb venekeelsest sõnast мамонт, mida omakorda on arvatud pärinevat mansi sõnadest mang ont 'maa sarv'.^[viide?]

Mammutid eristusid elevantidest 4-6 miljonit aastat tagasi^[1]. Nad elasid Euraasias, Aafrikas ja Põhja-Ameerikas.

Maailma viimane mammutipopulatsioon elas oletatavasti Wrangeli saarel, kust leitud jäänused dateeriti radiosüsiniku abil 3800-aastasteks.^[2]

Võrreldes tänapäeva elevantidega olid mammutid suuruselt palju mitmekesisemad. Kõige suurem mammut Mammuthus trogontherii, kes elas Euraasias, küündis 4,5 meetri kõrguseni ja kaalus 15,4 tonni^[3]. Kääbusliigid Mammuthus exilis ja Mammuthus lamarmorae jäid kõrguselt alla 2 meetri ja kaalult alla tonni. Kõige väiksem mammuti liik Mammuthus creticus kaalus 310 kg ja oli vaid 1,13 m kõrge^[4]. Mammutid olid võrreldes elevantidega massiivsema keha, lühemate jalgade ja pikemate kõverate võhkadega. Võhad aitasid arvatavasti mammutil talvel lume alt toitu otsida, kuid olid olulised enesekaitses ja isastel pulmarituaalides^[5]. Osa mammuti liike olid kaetud tiheda karvastikuga, mis võimaldas neil elada külmas kliimas. Kuid lõuna pool elas ka ilma karvkatteta liike^[6].

Üksikasjalikumalt sai mammuti anatoomiaga tutvuda pärast seda, kui 1799. aastal leidsid evengid Leena suudme lähedalt terve mammuti laiba, mille kevadveed olid igikeltsast välja uhtunud ja mis oli suurepäraselt säilinud koos liha, naha ja karvadega. Alles seitse aastat hiljem, 1806. aastal jõudis sinna Peterburi Teaduste Akadeemia saadetud teadlane Adams, kellel õnnestus endale saada selle mammuti peaaegu täielik luustik koos ligamentidega, osa nahka, osa siseelundeid, üks silm ja 12 kg karvu. Kõik ülejäänu olid hundid, karud ja koerad ära söönud.

On oletatud, et igikeltsas võib mammuti DNA olla säilinud ja et tulevikus saab geenitehnoloogia abil mammuti taastada. Pakutud on mammutite kloonimist, kus emane elevant kannaks ilmale kloonitud mammutibeebi. Esialgu on teadus sellest veel kaugel.