Maria teater

See artikkel vajab toimetamist. (Veebruar 2019) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis ei ole piisavalt viiteid. Palun aita väiteid kontrollida ja viiteid lisada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Maria teater (vene keeles Мариинский театр Mariinski teatr) on Peterburis asuv Venemaa juhtiv ooperi- ja balletiteater. See on üks vene kultuuri sümboleid.

Nime valikul oli määrav Peterburi 19. sajandi kultuurijuhtide ja vaimuinimeste lugupidamine keiser Aleksandr II abikaasa Maria Aleksejevna vastu. Teater kandis Maria nime kuni 1919. aastani, mil bolševikud võtsid kasutusele nimetuse "Riiklik Ooperi- ja Balletiteater" (vene k Государственный театр оперы и балета Gosudarstvennõi teatr operõ i baleta). Aastatel 1935–1992 kandis teater bolševistliku poliitiku Sergei Kirovi nime (vene k Ленинградский ордена Ленина и ордена Октябрьской Революции академический театр оперы и балета имени С. М. Кирова).

Nõukogude võimu aastatel pidi teater NSV Liidu juhtkonna survel oma juhtpositsiooni loovutama pealinna Moskva Suurele Teatrile.

Teatri ajalugu algab 1783. aastast, mil tema eelkäijana avati Peterburi Teatri väljakul Suur Kiviteater (vene k Большой Каменный театр Bolšoi Kamennõi teatr). Keisrinna Katariina II määras 12. juulil 1783 oma ukaasiga teatri kohustuseks tuua aastas välja üks või kaks uut tõsist ja kaks koomilist, valdavalt itaalia heliloojate ooperit. Katariina II kutsel töötas aastatel 1776–1782 teatris 3000-rublase aastapalgaga kapellmeistrina tolle aja parimaid itaalia heliloojaid Giovanni Paisiello, kes komponeeris seal oma populaarseima oopuse "Sevilla habemeajaja". Suur Kiviteater rekonstrueeriti 1836. aastal itaalia arhitekti Alberto Cavose järgi ning avati Mihhail Glinka selleks puhuks valminud ooperiga "Elu tsaari eest". Sama ooperiga avati 2. oktoobril 1860 taas Cavose projekti järgi valminud tolle aja Euroopa suursuguseim teatrimaja (1780 kohta), mis ehitati Teatri Väljakule mahapõlenud hobutsirkuse kohale.

Aastatel 1863–1913 kujundas teatri kunstilist nägu värvikas tšehhi dirigent ja helilooja Eduard Nápravník. Tema teene on, et paljud vene heliloojad kirjutasid spetsiaalselt selle teatri jaoks oopereid, millest kujunesid vene ooperiloomingu tippteosed. 1909–1918 oli teatri pealavastaja Vsevolod Meierhold, kes jätkas küll Wagneri teoste lavastamise traditsiooni, kuid pani selle kõrval suurt rõhku ka vene klassikalistele teostele ning Richard Straussi loomingu tutvustamisele.

Nõukogude perioodil tegutsesid kunstiliste või muusikaliste juhtidena Aleksandr Gauk (1920–1925), Vladimir Dranišnikov (1925–1936), Daniil Pohitonov (1936–1954), Boris Haikin (1954–1978) ja Juri Temirkanov (1978–1988). Alates 1977. aastast on teatriga seotud Valeri Gergijev, kes oli aastatel 1988–1996 ooperitrupi kunstiline juht ja peadirigent ning 1996. aastast kunstiline juht ja direktor. Gergijevi eestvedamisel taastas teater oma juhtpositsiooni Venemaa muusikateatrina.

Maria teatris on esietendunud Dargomõžski "Kamennõi gostj" ("Kivist külaline") (1872), Serovi "Judith" (1863), "Rogneda" (1865) ja "Vražja sila" (1871), Mussorgski "Boris Godunov" (1874) ja "Hovanštšina" (1886), Rubinsteini "Demon" (1875), Borodini "Vürst Igor" (1890), Tšaikovski "Opritšnik" (1874), "Kuznets Vakula" ("Sepp Vakula", hiljem "Kuldkingakesed") (1876), "Jevgeni Onegin" (II red, 1885), "Orleanskaja deva" ("Orléansi neitsi") (1881), "Tšarodeika" ("Võlur") (1887), "Pikovaja dama" (1890) ja "Iolanta" (1892), Prokofjevi "Obrutšenije v monastõre" ("Kihlus kloostris") (1946) jt. Oktoobris 1862 oli seal maailma esiettekandel Verdi järjekorras 23. ooper "La forza del destino" ("Saatuse jõud"). Teater oli enne bolševistlikku riigipööret 1917. aastal Richard Wagneri teoste esitamise keskus Venemaal, kusjuures Wagner ise oma teoseid seal juhatanud ei ole.

Teatris on solistidena esinenud sellised maailma ooperiliteratuuri suurnimed, nagu Giovanni Battista Rubini, Pauline Viardot, Antonio Tamburini, Enrico Tamberlik, Giovanni Mario, Giulia Grisi, Adelina Patti jt. Vene nimekatest solistidest on Maria teatri laval laulnud Darja Leonova, Dmitri Orlov, Maria Dolina, Medea Figner, Nikolai Figner, Maria Slavina, Georgi Nellep, Fjodor Šaljapin, Mark Reizen, Maria Maksakova, Vladimir Atlantov, Sergei Leiferkus, Vladimir Tšernov, Olga Borodina, Anna Netrebko ja paljud teised.

Pärast NSV Liidu kokkuvarisemist 1991. aastal on mängukavas olnud mitmeid maailma ooperiliteratuuri tippteoseid, nagu Verdi "Aida", "Maskiball", "Rigoletto", "Nabucco", "Falstaff", "La traviata", "Macbeth", "Othello" ja "Don Carlos", Mozarti "Don Giovanni", "Cosí fan tutte" ja "Figaro pulm", Puccini "Madame Butterfly", "La bohème" ja "Turandot", Bellini "La sonnambula" ja "Norma", Donizetti "Lucia di Lammermoor", "L'elisir d'amore" (kontsertettekandena) ja "Don Pasquale", Rossini "Il viaggio a Reims", Richard Straussi "Elektra", Bizet' "Carmen", Janáčeki "Jenůfa", Glucki "Orphée et Eurydice", Cimarosa "Cleopatra". Gergijevi ambitsioonikaim töö on olnud Wagneri traditsioonide taastamine, kusjuures vene lauljatega on esitatud "Der Ring des Nibelungen", "Lohengrin", "Tristan ja Isolde", "Die Walküre" ja "Parsifal", samuti Britteni "Turn of the Screw", Richard Straussi "Die Frau ohne Schatten" jt.

Teatri repertuaar on olnud muljetavaldav. Ühe hooaja jooksul (kestab septembrist juulini) on esitatud 40–110 ooperit, mitmeid neist küll vaid ühel õhtul. Tavaliselt on pooled jooksva repertuaari ooperid vene heliloojate klassikaline looming.

Teatritrupi püsikoosseisus on 33 sopranit, 21 metsosopranit, 27 tenorit, 16 baritoni ja 24 bassi. Teatri sümfooniaorkestrit peetakse Venemaa alaliselt tegutsenud orkestritest parimaks. Selle koosseisu kuulub ligi 220 muusikut, mis võimaldaks panna korraga välja lausa kaks orkestrit. Sümfooniakontserte antakse ka väljaspool teatrimaja. Orkester esines 2005. aastal kontsertidega Tallinnas Eduard Tubina festivalil ning 2010. aastal Estonias Gergijevi ja 2008. aastal Kristjan Järvi dirigeerimisel. Orkestril on Gergijevi kõrval veel 6–7 koosseisulist ning igal hooajal 7–8 külalisdirigenti.

Tegutseb ka 46-liikmeline noorteorkester ja 26 pillimehega lavaorkester (banda), mida kasutatakse siis, kui tükk näeb ette muusikute laval viibimist. Teatri ooperikooris on ligi 120 lauljat ja balletitrupis 70–80 tantsijat. Maria teatri laval on endale maailmanime teinud Anna Pavlova, Galina Ulanova, Rudolf Nurijev, Alla Šelest, Irina Kolpakova, Mihhail Barõšnikov, Juri Solovjov ja mitmed teised.

Sellise suure kunstilise kollektiivi ülalpidamist võimaldab Venemaa presidendi ja valitsuse absoluutne soosing ning mahukas toetus riigieelarvest, samuti toetavad teatrit rahaliselt Peterburi linn ja mitmed suurfirmad (sh Gazprom, Sberbank, Yoko Ceschina, JTI, MDB Bank, Bombardier, Telia Sonera, British Petroleum).

Maria teater on Gergijevi ajal silma paistnud laialdaste rahvusvaheliste kontaktide poolest. Ooperitrupp on andnud külalisetendusi New Yorgis, Los Angeleses, Melbourne'is, Pekingis, Grazis, Baden-Badenis, Rotterdamis, Stockholmis, Donostias, Austrias, Saksamaal, Ungaris, Iisraelis ja Kuressaare ooperipäevadel ning teeb koostööd New Yorgi Metropolitan Opera, Milano La Scala, Veneetsia La Fenice, Pariisi Opéra Bastille, Londoni Covent Gardeni, San Francisco Opera, Barcelona Liceu ja teiste rahvusvaheliselt kõrgelt koteeritud ooperiteatrite ja kontserdisaalidega.

Pärast mitmeid restaureerimisi ja ümberehitamisi (teise maailmasõja ajal tabas teatrit paarkümmend pommi) on saalis 1194 kohta, lisatud on nn tsaari loož, mida Peterburi külastades on meelsasti kasutanud teatri protežee, Venemaa president Vladimir Putin. Teatrimaja eksisteerimise ajaloo jooksul on paarkümmend hooaega jäänud ära kas sõdade või hoone rekonstrueerimiste tõttu. 2013. aastal valmis teatrimaja juurdeehitus Maria 2. Teatri käsutuses on ka kammersaalid ja kontserdisaal Dekabristide tänaval.