Mariss Ivars Georgs Jansons (14. jaanuar 1943 Riia – 30. november 2019 Peterburi) oli läti ja Vene dirigent.
Mariss Jansons sündis Riias kuulsa dirigendi, NSV Liidu rahvakunstniku Arvīds Jansonsi pojana. Tema ema Iraida Jansons oli juudi päritolu ooperilaulja. Poeg sündis Saksa okupatsiooni ajal peidupaigas, kus ema varjas end pärast seda, kui tema vend ja isa olid Riia getos hukkunud.
Mariss õppis lapsepõlves isa käest viiulimängu. 1946. aastal võitis isa Arvīds Jansons teise koha riiklikul konkursil ja Jevgeni Mravinski kutsus ta oma assistendiks Leningradi Filharmooniasse. 1956. aastal ühines perekond isaga ja Mariss asus õppima Leningradi Riikliku Konservatooriumi muusikakoolis. Selle lõpetamise järel õppis ta alates 1962. aastast Leningradi Riiklikus Konservatooriumis klaverimängu ja dirigeerimist Nikolai Rabinovitši juhendamisel ja täiendas end aastatel 1969–1972 Viinis Hans Swarowsky ja Salzburgis Herbert von Karajani juhendamisel.
Pärast võitu dirigentide konkursil Berliinis 1971. aastal kutsus Herbert von Karajan Mariss Jansonsit oma assistendiks Berliini Filharmoonikute juurde, kuid Nõukogude võimud keelasid selle ära. 1985. aastal sai ta Leningradi Filharmoonia Sümfooniaorkestri peadirigendi assistendiks.
Aastatel 1979–2002 oli ta Oslo-Filharmonieni muusikaline juht, 2003–2019 Baieri Raadio Sümfooniaorkestri peadirigent ja 2004–2015 Kuningliku Concertgebouworkestri peadirigent.
Ta tegi koostööd paljude tipporkestritega, sealhulgas Berliini Filharmoonikute, Londoni Sümfooniaorkestri ja Viini Filharmooniaorkestriga.
Aprillis 1996 sai ta Oslos kontserdi ajal raskekujulise infarkti.
Aastatel 2006, 2012 ja 2016 oli ta Viini uusaastakontserdi dirigent.
Alates 1995. aastast õpetas ta Peterburi konservatooriumis dirigeerimist ja juhatas üliõpilaste sümfooniaorkestrit. Jansonsil oli korter Peterburis. Tal oli Läti ja Venemaa kodakondsus.