Martinus IV | |
---|---|
Sünninimi | Simon de Brion |
Valitsemisaja algus | 22. veebruar 1281 |
Valitsemisaja lõpp | 28. märts 1285 |
Eelkäija | Nicolaus III |
Järeltulija | Honorius IV |
Sünnikuupäev | 1210 või 1230 |
Sünnikoht | Andrezel |
Surmakuupäev | 28. märts 1285 |
Surmakoht | Perugia |
Martinus IV (Simon de Brion, ka Simon de Brie või Simon de Mainpincien; millalgi ajavahemikul 1210 kuni 1230 – 28. märts 1285) oli paavst 1281–1285. Ta oli 189. paavst.
Simon de Brion sündis Prantsusmaal Andrezeli kommuunis Mainpincieni mõisas Jean de Brioni peres. Ta oli suguluses Champagne'i krahvidega.
Brion õppis Pariisi Ülikoolis, määrati siis Roueni ülemdiakoniks ja kantsleriks. Ta ordineeriti preestriks ja sai hiljem Toursi Saint-Martini kapiitli varahoidjaks. Ta oli Salvador Miranda andmetel 1235–1244 audiitor, 1238 Saint-Quentini kapiitli kanoonik ja 1248 Roueni kapiitli kanoonik. Prantsusmaa kuningas Louis IX määras ta 1259 oma nõunikuks, 1260 kantsleriks ja pitsatihoidjaks.
Urbanus IV määras Brioni 17. detsembril 1261 Santa Cecilia kardinalpreestriks ja legaadiks Prantsusmaale, kus ta viibis ka järgmiste paavstide ajal. Ta esindas Püha Tooli 1267 Vézelays peetud Maarja Magdaleena reliikviate austamisel. Ta vabastas 3. märtsil 1275 kiriklikest karistustest Philippe III ja pidas septembris 1276 Bourges'is sinodi. 23. aprillil 1279 taunis Nicolaus III teda, et ta ei takistanud Prantsusmaal hastiludiumite pidamist. Ta käis palverännakul Saint-Mauri Notre-Dame-des-Miracles'i kabelis.
Kardinal Brion osales 3 paavsti valimistel 1268–1281.