Matthias Johann Eisen (28. september 1857 Vigala kihelkond, Läänemaa – 6. august 1934 Tartu) oli eesti rahvaluuleteadlane, vaimulik ja karskusliikumise tegelane. Ta organiseeris rahvaluule kogumist ja avaldas mitu populaarseks saanud teost.
Eiseni looming on mõjutanud oluliselt hilisemat eesti kirjandust. Seejuures on teda nimetatud Eesti ulmekirjanduse rajajaks ning tema rahvapärimuslikke materjale on oma loomingus kasutanud näiteks Andrus Kivirähk.
Ta oli valitud Helsingi Ülikooli filosoofia audoktoriks (1927), Eesti Üliõpilaste Seltsi auvilistlaseks (1930) ja Tartu Ülikooli usuteaduse audoktoriks (1932).[1][2]