Max Emil Saar (5. mai 1911 Käina – 23. august 1981 Baltimore) oli eesti vaimulik.
Ta lõpetas 1930. aastal Tartus Hugo Treffneri Gümnaasiumi. Pärast sõjaväeteenistust õppis aastatel 1931–1935 Tartu Ülikooli usuteaduskonnas. Ülikooli lõpetas 4. oktoobril 1935. Üliõpilasena sai ta I auhinna töö eest "Lutheri Eshatoloogia" ja seda tööd aktsepteeriti magistritööna. Akadeemilise Usuteadlaste Seltsi stipendiaadina viibis ta suvel 1933 kiriklike mälestusmärkide registreerijana Hiiumaal. Prooviaastal oli ta Järva praostkonnas, algul abipraost August Pähna juures Koeru, hiljem õpetaja Peet Nõmmiku juures Türi Püha Martini koguduses, ühtlasi oli ta Türi Gümnaasiumi õpetaja. Õppis Tartu Ülikooli Didaktilis-metoodilises Seminaris. Ordineeriti õpetajaametisse piiskop Hugo Bernhard Rahamägi poolt 27. detsembril 1936 Tallinna Toomkirikus.
Aastatel 1938–1939 oli ra äsja avatud Rakke koguduse õpetaja. Kuna baltisakslaste ümberasumise tõttu jäid paljud suured kogudused hingekarjaseta, asus ta Paide Püha Risti ja Anna koguduse õpetajaks. Ta valiti Paide Püha Risti koguduse õpetajaks Gerhard Pärli järglasena 21. jaanuaril 1940 (oli ainus kandidaat, sai 200 häälest 190 poolt- ja 9 vastuhäält, 1 hääl tunnistati rikutuks)[1]. Neid kogudusi teenis ta 1939–1944.
1944. aastal põgenes Rootsi, kus teenis aastatel 1945–1947 eesti põgenike laagrites. Oli ka ametis arhiiviametnikuna Adolf-Fredrik Kirikuameti juures, samuti E.E.L.K. Komitee peasekretär ja Svenska Diakonistyrelseni juures asuva Eesti Piibli- ja Vaimuliku Kirjanduse lao juhataja.
Mais 1948 viibis ta USA-s, kus oli E.E.L.K. esindaja Augustana Sinodi Luterliku Kiriku 100 aasta juubeli pidustustel Rock Islandis Illinoisi osariigis. Tagasiteel New Yorki peatus ta Karl Robert Pusta juures. Tema seal viibimise ajal saabus pagulaste jaoks rõõmustav teade, et kodumaata jäänud Euroopa sõjapõgenikud võivad asuda Ameerika Ühendriikidesse. Ta siirduski juunis 1948 USA-sse, kõigepealt kaheks semestriks Mt. Airy Usuteaduslikku Seminari, et tutvuda Ameerika usuoludega. 1949. aasta alguses valiti ta Lakewoodi Püha Vaimu koguduse esimeseks õpetajaks, kuhu jäi 1957. aasta suveni, mil ta asus Bergen County koguduse õpetajaks Bogotas New Yorgi lähedal. 1972. aastast teenis Baltimore'i-Washingtoni Markuse ja seejärel ka Patersoni Pauluse kogudust. Aastatel 1956–1980 oli ta USA Esimese praostkonna abipraost ja 1980–1981 praosti kohusetäitja[2][3][4].