Meeled

Meeled (lad sensus, ingl senses) on loomade (sealhulgas inimeste) võime tunnetada välis- või sisekeskkonnast pärinevaid stiimuleid. Meeled vahendavad informatsiooni meeleelundite (näiteks silmad, kõrvad, ninaõõne haistmisepiteel) või hajusalt paiknevate retseptorrakkude (kompimistundlikud retseptorid nahas) kaudu, mis muudavad füüsikalised stiimulid närviimpulssideks^[1]. Meeleelundite vahendatavad aistingud võimaldavad loomadel kõrgemates ajukeskustes panna aluse taju protsessidele.

Traditsiooniliselt on eristatud viit meelt: nägemine, kuulmine, kompimine, haistmine ja maitsmine. Nüüdisaegses teaduskirjanduses käsitletakse kompimist somatosensoorse meele modaalsusena. Lisaks kompimisele kuulub somatosensoorse meele modaalsuste hulka veel valumeel, temperatuurimeel, tasakaalumeel ja propriotseptsioon^[1]. Eri loomadel võivad meeled olla erinevad ja neid võib olla erinev arv.

Oluline on eristada meelelist informatsioonitöötlust ja taju. Taju sisu võib oluliselt muutuda ilma meelelise informatsioonitöötluse muutuseta (vt joonist "Taju ja meelelise informatsiooni töötlus"). Teaduskirjanduses kasutatakse tihti ka aistingu mõistet, mis võib viidata retseptorrakus aset leidvale füsioloogilisele protsessile, kuid vahel viitab teadvustatud meelelisele elamusele.