Meetod

See artikkel räägib üldmõistest; objektorienteeritud programmeerimise mõiste kohta vaata Meetod (programmeerimine)

Meetod (kreeka keeles μέθοδος méthodos, 'uurimistee'. metá, 'pärast, järele' + hodós, 'tee, käik, liikumine' = 'järele minemine, järele uurimine, jälitamine, võrdlemine, teestamine') on lahendusviis ehk lahendustee ülesande täitmiseks.

Meetod on tehniline (isegi algoritmiline) uurimisviis. Meetodid on universaalsed. Meetodi või meetodite valik sõltub uurimisprobleemist ja ainevaldkonnast. Üks meetod võib olla kasutatav mitmes eri kohas.

Suurte ja keeruliste ülesannete lahendamiseks (asjade tegemiseks) võib tarvis minna mitut meetodit. Keeruka ülesande lahendamise viisi nimetatakse metoodikaks (kr< inglise keeles methodology). Õpetust metoodika ja meetodite kasutamisest nimetatakse metodoloogiaks.

Meetod on tööriist plaanipärasteks ja/või järjepidevaks tegutsemiseks; asjadele lähenemiseks; objektide uurimiseks; tegutsemise ja lähenemise eriviis ja seetõttu saab rääkida "meetod mingis valdkonnas":

• Teaduses tegevus uute süstemaatiliste teadmiste omandamiseks, näiteks katse.
• Informaatikas objektiviseeritud programmeerimise sees läbiviidav tegevus (action), mida saab objektiga või objekti peal läbi viia, vaata Meetod (programmeerimine).
• Tarkvaratehnoloogias: tegutsemise viis tarkvara programmide loomiseks, vaata meetod (tarkvara-arendus), sealsed meetodid võivad olla, näiteks andmevoodiagramm või üldisem nimetus planeerimine ja arendamine.
• Pedagoogikas või koolitamisel – slaidide näitamine või kontrollimiseks kontrolltöö.
• Ajakirjanduses – intervjuu, taustauuring.
• Statistikas – tulpdiagramm.

Meetod on tööriist, metoodika aga õpetus, kus ja milleks neid tööriistu kasutada.

Üldisemad loogikad, millega uuritakse seoseid väidete vahel - analoogia, analüüs, deduktsiooninduktsioon ja süntees - pole teadusmeetodid, vaid järeldusvahendid.