Meteoroloogilised ehk kalendaarsed/kalendrilised aastaajad on kokkuleppeline aastaaegade jaotus täiskuude kaupa, mida kasutatakse raamatupidamisvõttena aastaaegadest kokkuvõtete tegemiseks, näiteks keskmise temperatuuri arvutamiseks. Inglise keeles kasutatakse väljendit klimaatiliste aastaaegade kohta, mistõttu võidakse vahel tõlkeartiklites kasutada seda terminit valesti.[1]
Põhjapoolkeral arvestatakse meteoroloogilisi aastaaegu järgmiselt:
- kevad: märts, aprill, mai[2]
- suvi: juuni, juuli, august[3]
- sügis: september, oktoober, november[4]
- talv: detsember, jaanuar, veebruar[5]
- ↑ Jüri Kamenik (09.03.2017). "Veel kord aastaaegade määratlemisest". Maaelu. Vaadatud 18.03.2019.
- ↑ "Kevad". Riigi Ilmateenistus. 19.02.2019. Vaadatud 18.03.2019.
- ↑ Ain Kallis (6.06.2009). "Milline on Eestimaa kõige kõigem suvi?". Ilmajaam.ee. Vaadatud 18.03.2019.
- ↑ "Sügis". Riigi Ilmateenistus. 12.10.2018. Vaadatud 18.03.2019.
- ↑ "Talv". Riigi Ilmateenistus. 16.11.2018. Vaadatud 18.03.2019.