Metsasarv

See artikkel vajab toimetamist. (September 2008) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Metsasarv

Liigitus	Puhkpillid (vaskpuhkpill) / aerofonid
Diapasoon

Metsasarv (itaalia corno) on vaskpuhkpill. Metsasarve otsene eelkäija oli jahisarv, mille särav kõla sarnanes trompeti omaga. Ajapikku muutus sarve huuliku ja kõlalehtri ehitus ning pilli tämber omandas pehmema värvingu.

Tänapäeval kasutatav metsasarv näeb välja toredasti rõngasse ja sõlme keeratud pika toruna. Metsasarve hoitakse mängimisel käes üpris eriliselt: klahvidel mängitakse vasaku käega, parem käsi asub vähem või rohkem kõlalehtri sees. Parema käega toetatakse pilli, mahendatakse tooni ja täpsustatakse häälestust. Metsasarve eelkäijateks on loomade sarvedest ja puust valmistatud jahisarved. Edaspidi hakati neid valmistama metallist ja toru painutati täisringiks.

Metsasarve toru pikkus on umbes 4 meetrit ja kõlalehtri läbimõõt 30 sentimeetrit. Õhusamba pikkuse muutmiseks on metsasarvel kolm või neli ventiili. Metsasarvel on koonushuulik.

Metsasarve ulatus on umbes 4 oktavit. Et tegemist on F-pilliga, siis kõlab see kvint madalamalt kui noodis kirjas. Noodid kirjutatakse üles peamiselt viiulivõtmes, madalamad ka bassivõtmes. Metsasarv on transponeeriv pill, see tähendab, et tema noodid ei kõla sellel kõrgusel, nagu need kirjas on. Tänapäevases orkestris kasutatakse peamiselt F- ja B-pille, neist esimene kõlab kvindi ja teine suure sekundi võrra madalamalt kui noodikirjas. Tänapäeval valmistatakse valdavalt nn topeltsarvi, milles on ühendatud mõlema varem kasutusel olnud metsasarve võimalused. Sellega on kadunud vajadus kasutada kahte instrumenti.