Michael Jackson

See artikkel on lauljast; õlleeksperdi kohta vaata artiklit Michael Jackson (õlleekspert).

Michael Jackson
Michael Jackson (1984)
Sünninimi	Michael Joseph Jackson[1]
Tuntud kui	Michael Joe Jackson, MJ, Popmuusika kuningas
Sündinud	29. august 1958 Gary, Indiana, USA
Surnud	25. juuni 2009 (50-aastaselt) Los Angeles, USA
Stiilid	R&B, popmuusika, rokkmuusika, soul, funk, elektrooniline, dance, new jack swing, diskomuusika
Elukutse	laulja-laululooja, muusikaprodutsent, helilooja, muusik, tantsija, koreograaf, näitleja
Pill	klaver, trummid, kitarr
Tegev	1964–2009
Plaadifirma	Motown, Epic, Legacy, Sony
Seotud esitajad	The Jackson 5, Janet Jackson, Slash
Veebileht	michaeljackson.com

Michael Joseph Jackson (29. august 1958 Gary, Indiana – 25. juuni 2009 Los Angeles) oli afroameerika päritolu poplaulja, laululooja, tantsija ja instrumentalist.

Teda on peetud popmuusika kuningaks ja ta on üks kõigi aegade edukaimaid meelelahutajaid.^[viide?] Tema muusika ning tantsu- ja riietusstiil koos laialdaselt kajastatud eraeluga tegid Michael Jacksonist aastakümneteks üle maailma tuntud popmuusika ikooni.^[viide?]

Jacksonite perekonna seitsmenda lapsena alustas ta muusikukarjääri 1964. aastal perebändis The Jackson 5. Tema soolokarjäär sai alguse 1971. aastal. Michael Jacksoni muusikavideotest kujunes 1980. aastatel uus kunstiliik, mis pani ühtlasi aluse nende tähtsusele muusika reklaamimisel. Video populaarsus aitas saada kuulsaks toona suhteliselt uuel telekanalil MTV-l. 1990. aastatel tegid videod "Black or White", "Scream" jt Jacksonist MTV raudvara.

Tema muusika uudne kõla ja laulmisstiil on mõjutanud paljusid pop-, rokk-, R&B- ja hiphopmuusikuid. Jacksoni esinemised tegid populaarseks mitu keerukat tantsustiili, näiteks robot ja moonwalk.

Jacksoni 1982. aastal ilmunud "Thriller" on ostetud eksemplaride arvu poolest kõigi aegade menukaim muusikaalbum. Ka albumid "Off the Wall" (1979), "Bad" (1987), "Dangerous" (1991) ja "HIStory" (1995) on kõige menukamate seas. Jackson on üks väheseid artiste, kes on kaks korda valitud Rock'n'rolli Kuulsuste Halli. Jackson on ka Dance Hall of Fame'is, kus ta on seniajani ainus popi ja rock'n'roll'i viljeleja.

Jackson pälvis 13 Grammy auhinda (sealhulgas Grammy legendiauhind ja Grammy elutööauhind) ja kõige rohkem Ameerika muusikaauhindu (koos sajandi artisti auhinnaga 26). Ta sai veel sadu auhindu, rohkem kui ükski teine laulja.^[viide?] Jackson oli USA popmuusika singlite edetabeli tipus 13 looga, rohkem kui ükski teine meesartist Hot 100 ajaloos. Tema plaate on müüdud üle 750 miljoni eksemplari.^[viide?]

Michael Jackson astus oma loomingus selgelt ja jõuliselt vastu vägivallale, ülekohtule ja eelarvamustele, toonitas kõigi inimeste ühtekuuluvust, pööras tähelepanu hüljatutele ja vigastele, kannatajatele ja abivajajatele, loodusele ja keskkonnale: "Black or White", "Heal the World", "Earth Song", "They Don't Care About Us", "We Are the World", "Will You Be There" jpt. Ta tegi suuri annetusi kümnetele heategevusorganisatsioonidele ning asutas ja algatas ise fonde ja projekte vaeste ja kodutute, näljahädaliste ja õnnetuste ohvrite abistamiseks ("Heal the World Foundation", "We Are the World", "United We Stand: What More Can I Give"). Kõigil oma turneedel külastas ta haiglaid ja hooldekodusid, julgustas ja aitas vigaseid ja kannatanuid, tegi annetusi ja jagas kingitusi, ootamata tunnustust või tähelepanu, tihtipeale pigem sellest hoidudes, jäädes märkamatult tagaplaanile.^[2]

Michael Jacksoni isiklik elu, sealhulgas tema tervis ja välimuse muutumine, suhted ja käitumine tekitasid palju kõmu ja poleemikat.

Jackson suri 25. juunil 2009 mõni nädal enne turnee "This Is It" kavandatud algust ravimite üledoosi tagajärjel. Los Angelese kohus mõistis Jacksoni arsti süüdi Jacksoni surma põhjustamises. Washington Posti ja Nielseni reitingu andmetel vaatas Michael Jacksoni mälestusteenistuse teleülekannet 2,5 miljardit inimest.^[3]