Miguel de Cervantes

Don Miguel de Cervantes Saavedra (29. september 1547 Alcalá de Henares – 23. aprill 1616 Madrid) oli Hispaania poeet ning romaani- ja näitekirjanik. Tema tuntuim teos on "Don Quijote", mis kuulub Lääne kirjanduse klassikasse ja kõigi aegade parimate ilukirjandusteoste hulka^[1] ning mida on peetud esimeseks moodsaks Euroopa romaaniks.^[2] Tal oli nii suur mõju hispaania keelele, et seda on kutsutud "Cervantese keeleks" (la lengua de Cervantes).^[3]

Miguel de Cervantes ristiti 9. oktoobril 1547. Tema arvatav sünnikuupäev 29. september põhineb sellel, et traditsiooniliselt nimetati lapsi pühaku järgi, kelle mälestuspäeval laps sünnib. Hispaania traditsiooni järgi oli tema teine perekonnanimi ema järgi Cortinas. Nime Saavedra võttis ta endale täiskasvanuna.

Migueli isa Rodrigo oli Córdobast pärit habemeajaja-kirurg. Vanaisa Juan de Cervantes oli mõjukas jurist. Migueli ema Leonor oli vara kaotanud aadlimehe kolmas tütar.

Migueli lapsepõlvest on väga vähe teada. Paistab, et ta kolis koos perekonnaga linnast linna. Tema õed-vennad olid Andrés (1543), Andrea (1544), Luisa (1546), Rodrigo (1550), Magdalena (1554) ja Juan.

1569. aastal kolis ta Rooma, kus töötas ühe kardinali assistendina. Pärast seda astus ta Hispaania mereväkke ja oli armee teenistuses kuni 1575. aastani, mil ta sattus piraatide kätte. Pärast viit aastat vabastati ta kautsjoni vastu ning ta naasis oma pere juurde Madridi.

12. detsembril 1584 abiellus Cervantes endast palju noorema Catalina de Salazar y Palaciosega. 1585. aastal avaldas ta oma esimese teose, pastoraalse romaani "La Galatea". Järgmised paarkümmend aastat rändas Cervantes ühest paigast teise, töötades Hispaania Armaada varustajana ja maksukogujana. Vahepeal läks ta pankrotti ja istus vähemalt kaks korda (1597 ja 1602) vangis raamatupidamise vigade pärast. 1596–1600 elas ta peamiselt Sevillas. 1606 kolis ta Madridi, kus elas kogu oma järelejäänud elu.

"Don Quijote" esimene osa ilmus 1605 ja teine osa 1615. Need ei teinud Cervantest rikkaks, küll aga kuulsaks. Juba tema eluajal ilmus "Don Quijotele" teiste inimeste kirjutatud järgesid, kuigi tänapäeval ei ole ükski neist tuntud.

"Don Quijote" kirjutati tollal Hispaanias levinud rüütliromaanide paroodiana. Ta oli ebatavaline ka selle poolest, et kasutas lihtsat rahvalikku keelt, laskumata ilukõnelisusesse. Romaan paistis silma tugevate karakterite ja omapärase huumori poolest.

Cervantes suri 23. aprillil 1616 ja Shakespeare suri samuti 23. aprillil 1616. Nad ei surnud siiski samal päeval: Cervantes elas Hispaanias, kus kehtis Gregoriuse kalender, ja Shakespeare Inglismaal, kus kehtis Juliuse kalender. Sel ajal oli nende kalendrite erinevus 10 päeva. Shakespeare suri tänapäeva mõistes 3. mail.

1923 hakkasid Hispaania raamatukauplused Cervantese surma-aastapäeva tähistama. Kataloonias sai see osaks jüripäeva tähistamisest: meestel kujunes tava sel päeval naistele roose kinkida ja naistel neile vastu raamatuid kinkida. Kataloonias toimus peatselt pool raamatute aastasest läbimüügist 23. aprillil.

1995 kuulutas UNESCO 23. aprilli rahvusvaheliseks raamatute ja autoriõiguse päevaks.

Hispaania 10-, 20- ja 50-sendine münt kannavad Cervantese portreed ja allkirja.