Mineraalvesi

See artikkel vajab toimetamist. (September 2007) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Mineraalvesi on vesi, mis sisaldab mineraal- või teisi lahustunud aineid, mis annavad veele maitse või terapeutilise omaduse. Soolad, väävliühendid ja gaasid on kõige tavalisemad ühendid, mis võivad olla lahustunud vees.

Eestis loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 2 grammi ühe liitri kohta. Venemaal ja USA-s loetakse mineraalveeks vett, milles on mineraalainete sisaldus üle 0,25 grammi ühe liitri kohta.

Traditsioonilist mineraalvett võib kasutada või tarbida kohe leiukohast, näiteks ravilistel eesmärkidel spaad või tavakasutuses kaevud. Sarnaselt antiikajaga on ka tänapäeval paljudesse mineraalvee leiukohtadesse koondunud turismikeskused – nõnda on tekkinud mitmed spaalinnad (näiteks Tšehhis asuv Karlovy Vary) ja vesiravihotellid.

Eesti tähtsamad mineraalvee leiukohad on: Kärdla, Kuressaare, Häädemeeste, Võru ja Värska (Värska mineraalvesi).

Tänapäeval on mineraalvett sageli serveeritud pudelites, tehes selle nõnda kättesaadavaks paljudele inimestele. Poest ostetud vesi võib olla kas gaseeritud või naturaalne. Praegu on maailmas üle 3000 mineraalveebrändi.^[1]

Tänapäeval on reisid mineraalvee leiukohtadesse, kus saaks otseselt kokku puutuda mineraalveega, väga harvad ja sageli võimatud, sest tavaliselt on need era- või kaitse all olevad alad.

Mineraalveeallikates ravimist nimetatakse balneoteraapiaks, mineraalvee raviomadused ja mõju tervisele uurib balneoloogia ehk kümblusteadus. Balneoloogia seisukohalt saab mineraalvee liigid jagada kolmeks:

• söögivesi^[küsitav] (mineraalainete sisaldus alla 1 g/l);
• ravi-söögivesi^[küsitav] (mineraalainete sisaldus 1–10 g/l);
• ravivesi (mineraalainete sisaldus üle 10 g/l).