See artikkel on esitatud liitmiseks artikliga Islam ja mitmekultuurilisus. Lisateavet artikli arutelust |
See artikkel vajab toimetamist. (November 2011) |
Mitmekultuurilisus ("multikultuursus" ei ole keeleliselt korrektne) on ideoloogia, mis peab oluliseks tunnistada, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad, ning edendada sallivust nii nende omavahelises läbikäimises kui ka suhtluses riigiga. Mitmekultuurilisus kui mõttelaad rõhutab, et sallivus ühiskonna heterogeensuse suhtes on tänapäeval eriti oluline, kuna ka varem homogeensete ühiskondade demograafiline koostis on senisest mitmekesisem; selle üks eeldusi on, et uusi vähemusi ei tule tingimata põhielanikkonda assimileerida.
Tänapäeva ühiskonnas on eri arusaamad mitmekultuurilisusest tinginud kaks näivas vastuolus strateegiat:
Need lähenemised ei välista teineteist siiski täielikult. Pigem võivad vastandlikud arusaamad ja strateegiad teineteist mõnikord täiendada, luues uusi kultuurinähtusi, mis hõlmavad üksikute kultuuride ideoloogiaid ja nendevahelisi suhteid.[1] Mary Louise Pratt võttis kultuuriliste kokkupõrgete ja suhete kirjeldusena kasutusele sõna "kontaktiala".[2] Sel viisil iseloomustatavas kultuurikeskkonnas pole kultuurid üksnes kas omavahelises suhtluses või isolatsioonis. Need kaks strateegiat toimivad üheaegselt ning rakenduvad kultuuride eri aspektidele, luues uusi kultuurivorme. Mitmekultuurilisust võib määratleda viisidel, mis ulatuvad kaugemale pelgast inimtegevusest, andes elava mitmemõõtmelise arusaama kultuurisuhetest, kultuurilisest isolatsioonist ja nende kahe äärmuse vahele jäävatest nähtustest.
Olukorda, kus küll aktsepteeritakse väiksemate gruppide väärtushinnanguid ja tavasid, kuid samas esineb üks selgelt domineeriv kultuur nimetatakse kultuuriliseks pluralismiks.