Mitmekultuurilisus

Mitmekultuurilisus ("multikultuursus" ei ole keeleliselt korrektne) on ideoloogia, mis peab oluliseks tunnistada, et ühiskonna jaoks on ühtviisi väärtuslikud kõik selles kõrvuti elavad eri kultuurilise ja etnilise taustaga inimrühmad, ning edendada sallivust nii nende omavahelises läbikäimises kui ka suhtluses riigiga. Mitmekultuurilisus kui mõttelaad rõhutab, et sallivus ühiskonna heterogeensuse suhtes on tänapäeval eriti oluline, kuna ka varem homogeensete ühiskondade demograafiline koostis on senisest mitmekesisem; selle üks eeldusi on, et uusi vähemusi ei tule tingimata põhielanikkonda assimileerida.

Tänapäeva ühiskonnas on eri arusaamad mitmekultuurilisusest tinginud kaks näivas vastuolus strateegiat:

  • Esimene keskendub suhtlemisele eri kultuuride vahel, mis loob mitmekultuurilisuse kultuurierisuste teadvustamise kaudu.
  • Teine keskendub mitmekesisusele ja iga kultuuri omapärale. Kultuuriline kapseldumine võib kaitsta kohaliku rahvuse, kultuuri või piirkonna ainulaadsust, andes just sellega oma panuse ülemaailmsesse kultuurilisse mitmekesisusse. Üks näide kohaliku kultuuri kaitsmisele suunatud meetmest on Prantsusmaa 1993. aasta tolli- ja kaubandusläbirääkimistel (GATT) "kultuurilise erisuse" kontseptsioon.

Need lähenemised ei välista teineteist siiski täielikult. Pigem võivad vastandlikud arusaamad ja strateegiad teineteist mõnikord täiendada, luues uusi kultuurinähtusi, mis hõlmavad üksikute kultuuride ideoloogiaid ja nendevahelisi suhteid.[1] Mary Louise Pratt võttis kultuuriliste kokkupõrgete ja suhete kirjeldusena kasutusele sõna "kontaktiala".[2] Sel viisil iseloomustatavas kultuurikeskkonnas pole kultuurid üksnes kas omavahelises suhtluses või isolatsioonis. Need kaks strateegiat toimivad üheaegselt ning rakenduvad kultuuride eri aspektidele, luues uusi kultuurivorme. Mitmekultuurilisust võib määratleda viisidel, mis ulatuvad kaugemale pelgast inimtegevusest, andes elava mitmemõõtmelise arusaama kultuurisuhetest, kultuurilisest isolatsioonist ja nende kahe äärmuse vahele jäävatest nähtustest.

Olukorda, kus küll aktsepteeritakse väiksemate gruppide väärtushinnanguid ja tavasid, kuid samas esineb üks selgelt domineeriv kultuur nimetatakse kultuuriliseks pluralismiks.

  1. Ortiz, Fernando. Cuban Counterpoint: Tobacco and Sugar, Durham, NC: Duke University Press,ISBN 0-8223-1616-1. Tlk. Harriet de Onís, 1995
  2. Pratt, Mary Lousis. "Arts of the Contact Zone." From Inquiry to Academic Writing: a Text and Reader. Boston: Bedford/St. Martin's, 2008. 355-68.

From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in