Monofoonia (helitehnika)

See artikkel on monofooniast helitehnikas. Muusika faktuuritüübi kohta vaata artiklit "Monofoonia".

Monofoonia (kreeka keeles μονοφωνία) ehk monofooniline heli ehk monoheli (kreeka keeles μονοφωνικός ήχος, inglise keeles monophonic sound, monaural) ehk mono (inglise keeles mono) on helitehnikas heli edastamine või salvestamine ühe helikanali abil.

Monofoonilise heliedastuse puhul pole võimalik määrata heliallikate ruumilist paigutust üksteise suhtes (see on teatud määral võimalik kahekanalilise stereofoonilise heliedastuse korral ja täielikumalt mitmekanaliliste stereosüsteemide ehk ümbritseva heli süsteemide kasutamisel).

Monofoonilise heli taasesitamisel ühe valjuhääldi või kõlari abil tekib heli punktallika taju – helid lähtuvad ühest punktist ja originaalses helipildis olevad heliallikad tunduvad asuvat just selles punktis. Monofoonilise helipildi parandamiseks kasutatakse pseudostereofoonilise ja kvaasistereofoonilise heli tekitamise võtteid. Lihtsamal juhul tähendab see monofoonilise helisignaali taasesitamist mitme ruumis laiemalt paigutatud kõlari abil.

Suuremate territooriumide ja ruumide helindamine toimub tihti sisuliselt monofooniliselt, isegi kui tegemist on tehnilises mõttes mitmekanaliliste helindamise süsteemidega.

Raadioringhäälingus, televisioonis, helisalvestuses ja ka kinos oli heli monofooniline kuni 1960. aastateni. Tänapäevani on telefonikõneluse heli ühekanaliline (seda ka mobiiltelefonis, kuigi sellel on stereovõimekus muusika esitamiseks). Monfooniliselt esitavad heli ka lihtsad kaasaskantavad või teisaldatavad võimendusseadmed, nagu näiteks raadiod ja juhtmeta kõlarid.