Monte Rosa

See artikkel vajab toimetamist. (August 2021) Palun aita artiklit toimetada. (Kuidas ja millal see märkus eemaldada?)

Artiklis puuduvad viited. (August 2021) Palun aita artiklit täiendada, lisades sobivaid viiteid.

Monte Rosa
Monte Rosa massiivi keskosa, Dufouri mäetipp lõunas (paremal) ja Nordend põhjas (vasakul), Monte Rosa liustik otse selle läänepoolse tiiva all, ülemine Gorneri liustik vasakul ja Grenzgletscher paremal
Kõrgus	4634
Asukoht	Šveits, Itaalia
Ahelik, mäestik	Penniini Alpid, Lääne-Alpid
Koordinaadid	45° 56′ 13″ N, 7° 52′ 1″ E

Monte Rosa (itaalia: massiccio del Monte Rosa; saksa: Monte Rosa-Massiv; prantsuse: massif du Mont Rose) on mäemassiiv Penniini Alpide idaosas. See on Itaalia (Piemonte ja Valle d'Aosta) ning Šveitsi (Valais' kanton) vahel. Monte Rosa on kõrguselt teine mägi Alpides ja Lääne-Euroopas, Mont Blanci järel.

Rühm on Kesk- ja Lõuna-Euroopa vahelisel veelahkmel.

Monte Rosa massiivil on neli külge. Kolm on Itaalias: Liskamm Val de Gressoney kohal; Valsesia külg Alagna Valsesia kohal Valsesia ülemises osas; ja järsk, kõrge idakülg Macugnaga kohal Valle Anzascas. Šveitsi loodeküljel on mitu liustikku (koos ühe suurima Alpide liustikuga), mis voolavad Mattertali ja Zermatti suunas.

Selle täielikult Šveitsis asuv peamine mäetipp Dufourspitze (nimetatud maamõõtja Guillaume-Henri Dufouri auks) on kõrgusega 4634 m, millele järgneb viis peaaegu sama kõrget kõrvaltippu: Dunantspitze, Grenzgipfel, Nordend, Zumsteinspitze ja Signalkuppe. Mõned teised üle 4000 m kõrgused tipud, nagu Piramide Vincent, Punta Giordani ja Corno Nero, on täielikult Itaalias. Monte Rosa on kõrgeim mägi nii Šveitsis kui ka Penniini Alpides ning on ka teiseks kõrgeim mägi Alpides ja Euroopas väljaspool Kaukasust.

Monte Rosa massiivi keskosa loodepoolne külg oma tohutute jäänõlvade ja serakkidega moodustab suure Gorneri liustiku piiri ja ülemise nõo, mis laskub Zermatti suunas ja ühineb tänapäeval palju suurema Grenzgletscheriga ('Piiriliustik'), kohe Monte Rosa hüti all nähtava läänetiiva madalamas otsas. Grenzgletscher on muljetavaldav liustikumoodustis mäe läänetiiva ja Liskammi vahel, selle edelapoolsel harjal Šveitsi-Itaalia piiril. Idaküljel, Itaalias, langeb mägi peaaegu vertikaalse 2400 m graniit- ja jääseinana, suurim Euroopas, vaatega Macugnagale ja mitmele väiksemale liustikule.

Monte Rosat uurisid teedrajavad geoloogid ja maadeavastajad, sealhulgas Leonardo da Vinci 15. sajandi lõpus ja Horace Bénédict de Saussure 18. sajandi lõpus. Pärast 19. sajandi alguses alanud paljusid katseid jõudis 1855. aastal Zermattist esimesena Monte Rosa mäetippu, mida tollal nimetati Höchste Spitzeks ('kõrgeim tipp'), kaheksast mägironijast koosnev seltskond kolme giidi juhtimisel. Suurele idaseinale roniti esmakordselt 1872. aastal Macugnagast.

Igal suvel ronivad paljud mägironijad Monte Rosa hütist mäe läänetiival ühele selle tippudest tavalist marsruuti pidi või Margherita hüti juurde Signalkuppel (itaalia: 'Punta Gnifetti'), mida kasutatakse uurimisjaamana. Paljud turistid ja matkajad tulevad igal aastal ka Gornergratti massiivi loodeküljel, et näha panoraami, mis ulatub üle Alpide hiiglaste Monte Rosast Matterhornini.