Moodswinger

Moodswinger
Osahelid
Moodswinger'i kvindiring

Moodswinger on tavaliselt 12-keeleline, kromaatilise sõrmlauga elektrikeelpill.

Moodswingeri leiutas Yuri Landman. Ta kohtus 2006. aasta märtsis USA bändiga Liars, et valmistada neile mingi pill. Kuue kuu pärast valmis tal kaks eksemplari elektrilisest jaapani keelpillil kotol põhinevast 12 keelega ja 3 roobiga muusikariistast, millest ühe sai bändi kitarrist ja trummar Aaron Hemphill ja teine jäi talle enesele. Seejärel hakkas bänd salvestama oma albumit "Liars", millel uudset pilli kasutati. Paljud kuulajad ajasid selle alguses klaveriga segi.

2008. aastal algas moodswinger'ite seeriatootmine.

Moodswinger meenutab väliselt elektrikitarri, aga tegelikult on ta rohkem elektritsitter, sest tal ei ole sõrmlaua künniseid ega korralikku kaela. Elektroonikaosa pole ehitatud pilli kehasse nagu elektrikitarril, vaid kaela sisse.

Kolmas roop jagab keeled kahte eri helikõrgusega ossa. Sõltuvalt sellest, kus keelt puudutatakse, tekitatakse harmooniline teine toon. Keel võngub rohkem või vähem, sõltuvalt kohast, kus kolmas roop keele suhtes asub. Seda saab seletada akustilise resonantsi ja mikrotonaalsusega. Harmooniliste sõlmede asukohas võngub keel rohkem kui mujal. Näiteks kui keel jagada 1/3 + 2/3, tekib puhas ülemtoon, aga kui 8/11 + 3/11, tekib ebaselge ülemtoon. Skaalale kantud värvilised punktid näitavad keele jagunemise kohti suhtes, mida väljendab murd, mille nimetaja ei ole suurem kui 7 (Moodswinger II-l kuni 8). Nendes kohtades esinevad harmoonilised kakskõlad.

Selleks, et neid täppe oleks kergem eristada, on nad tähistatud eri värviga. Hall punkt jagab keele kaheks, punased täpid kolmeks, oranžid neljaks, kollased viieks, rohelised kuueks ja helesinised seitsmeks. Moodswinger II-l on ka tumesinised punktid, mis tähistavad kaheksandikke. Kaelaroobi lähedal märgitakse värviliste joontega kõrgemaid ülemtoone: halli joonega 1/8, punasega 1/9, oranžiga 1/10, kollasega 1/11, rohelisega 1/12 ja sinisega 1/16.

Pillil on kolm skaalat: hariliku kitarri oma (võrdtempereeritud häälestus), pöördskaala (suured sammud sõrmlaua künniste vahel kaela juures ja väikesed keharoobi juures) ning eespool kirjeldatud mikrotonaalne skaala.

Kolme roobi kasutamise korral koosneb tekkiv heli kolmest toonist: keele osa pehmelt kõlav lööktoon kereküljel, vastav ülemtoon mõlemal küljel ja keele paarilise võnkuv madal põhitoon peapoolel. Juuresoleval joonisel on kujutatud ülemtooni (üleval) ja vastava paarilise alamtooni (all) kombinatsioonid. Löögitoon on enamikul juhtudel sama mis ülemtoon. Eranditeks on 3/4, 3/5, 3/7, kus ülemtooniks on löögitooni kvint, ja 5/7, kus ülemtooniks on löögitooni terts.

Kvindiring: E-A-D-G-C-F-Ais-Dis-Gis-Cis-Fis-B


From Wikipedia, the free encyclopedia · View on Wikipedia

Developed by razib.in