"Mu isamaa on minu arm" on Lydia Koidula luuletus, mis avaldati luulekogus "Emajõe ööbik" 1867. aastal, kui autor oli vaid 23-aastane.
Selle tuntuim viisistus pärineb Gustav Ernesaksalt, varasematel laulupidudel kõlanud meeskoorilaul aga Aleksander Kunileiult. Ernesaksa viisiga esmaesitati seda laulu XII üldlaulupeol 1947. aastal.[1]